Eestlane ostab taas maad

Maa müügi- ja rendihind tõuseb iga aastaga ning põllumees peab järjest rohkem maad ostma, et see ei libiseks kinnisvarafirmade kätte ja sealt kallimana neile tagasi.

Kui mullu tehti maa-ameti andmetel terve aasta jooksul 613 põllumaa müügitehingut kokku 7502 hektariga, siis tänavu esimesel poolaastal on tehtud juba 516 tehingut kokku 6418 hektariga.

Viiendiku tehingute puhul olid ostjateks eestlased ja müüjateks välismaa investorid. Näiteks vahetas tänavu mais omanikku kinnistute grupp Virumaal Viru-Nigula ja Aseri vallas kogupinnaga ligi 1700 ha. Sellest 1200 ha on kasutuses olev ja toetusõiguslik põllumajandusmaa ning 188 ha metsamaa.

“Eestlastest ostjaid ei seganud asjaolu, et soetatud põllumaal oli peal kümneaastane kehtiv rendileping kolmanda osapoolega, millest üheksa aastat on veel ees, mistõttu omanik ise neid maid kasutusele võtta niipea ei saa,” märgib tehingut nõustanud ja vahendanud EST Kinnisvara juhatuse liige Joel Peetsu.

“Kui varem on olnud kohalik ostja valdavalt juba põllmajandusega seotud ettevõte või talunik ning investorid on olnud välismaalased, siis viimase aja trend on kohalike investorite märgatav huvi kasv põllumaade vastu,” kinnitab ka Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Margus Põld. “Investori jaoks on maa rahapaigutus, millelt ka renditulu teenida. Talunik ostab maad harimiseks.”

Põllumaade hinnad on viimastel aastatel aga pidevalt tõusnud, seda pole vääranud ka vahepealne masu. Peetsu sõnul maksti viis aastat tagasi hea põllumaa eest 1200 eurot/ha, kuid alates eelmise aasta teisest poolest on nii, et kui põld on kvaliteetne, heas piirkonnas, hea ligipääsuga, toetusõiguslik ja piisavalt suur (alates 20 ha), siis alla 2000 euro hektari eest enam ei küsitagi.