Nüüd on Eesti taas eeskäija ja teistele rahvastele teenäitaja: kuna meil on protsentuaalselt väga palju inimesi, kellel juba on välismaal töötamise kogemus, tõotab just eestlaste seas ühena esimestest Euroopas välja kujuneda hargmaisus.

Pöördest pöördeni

Selle all mõistetakse elustiili, kus inimene on seotud korraga mitme riigiga (nt Eesti ja mõne Lääne-Euroopa maaga) ega ela püsivalt üheski neist.

“Sellega peavad kohanema kõik riigid ning arvestama, et üha sagedamini ületab nüüdisaja inimeste elu riikide piire, samamoodi nagu see kunagi hakkas ületama sünnipaiga ja kogukonna piire,” tõdetakse aruandes.

Eestlaste esimene ajalooline pööre algas 1860. aasta paiku ehk samal ajal maarahva eestlasteks saamisega. 1888. aastaks oli abielusündimus vähenenud juba 10% võrra pöörde eelse tasemega võrreldes (Ungaris juhtus see 1910., Soomes 1912., Venemaal 1922. aastal).

Sarnaselt Lääne-Euroopa maadega langes Eesti sündimus 1930. aastatel esimest korda taastetasemest madalamale, kuid mujal Ida-Euroopas ja ka Lõuna-Euroopas jõuti selleni alles 1970.−1980. aastatel.

Eestlaste viimased suurearvulised põlvkonnad jõudsid luua omariikluse ja võita Vabadussõja, kuid samal ajal tormati Euroopa esimeste seas juba demograafilisse pöördesse.

Kohe kui pööre oli lõplikult teoks saanud, kaotas Eesti omariikluse ning algasid suuri inimkaotusi põhjustanud okupatsioonid.

Ühiskonna vägivaldse ümberkorraldamise tõttu jäi siinmail ära ka 1950.−1960. aastate beebibuum − Lääne-Euroopas see toimus ning leevendas sealsete rahvaste olukorda.

Kõik see seab Eesti arengule praegugi oma piirid, seda enam et 1990. aastad olid eestlaste sündimusele taas hukatuslikud.

Selle sajandi alguses olukord paranes, Eesti oli ELi idapoolsete riikide seas kõrgeima sündimusega. Majanduskriis tõi uue tagasilöögi, 2011. aasta summaarne sündimuskordaja (mis näitab ka rahvastiku taastetaset) oli 8% väiksem kui 2008. aastal.

Hea ja halb võimalus

Praeguse suure väljarände kohta kirjutavad inimarengu aruande autorid, et seoses 1990. aastatel sündinud väikeste põlvkondade täiskasvanuks saamisega peaks väljaränne peagi vähenema.

Juba praegu rändab Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui kümmekond aastat tagasi siit välja rändas.

Perevormide mitmekesisus, töö ja pereelu ühitamise head võimalused, vanemapalga süsteem ning elanike kõrge haridustase jätavad ka võimaluse, et Eesti rebib end demograafilises mõttes Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide sekka, kus sündimus on rahvastiku taastetaseme lähedane.

Kuid halbade arengute korral võime langeda ühte patta Ida-Euroopa ja saksakeelsete riikidega, kus sündimus madal.

Plusse on olnud mitmeid. Alates 1990. aastast on Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil kasvanud 5,6 aastat, keskmine koolis käidud aastate arv 2,7 aastat ja rahvuslik kogutoodang elaniku kohta 71%.

Eesti on sel ajal arenenud keskmisest kiiremini ja lähenenud väga kõrge tasemega riikidele. Siiski on taseme ühtlustumiseni veel pikk maa: 2012. aasta Eestile vastas 1992. aasta Holland, 1997. aasta Iirimaa ja 2002. aasta Soome.

Aruanne märgib, et senisest edust on valdav osa saavutatud enne Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu ja ilma eurotoetusteta.

Hariduse omandamise näitajate poolest kuulub Eesti maailma riikide koorekihti.

“Eesti haridus on ühtlaselt hea, lõhed koolide vahel väikesed ja nõrku õpilasi vähe,” kirjutatakse aruandes. “Eesti eripäraks võib pidada ka n-ö tugeva keskmise fenomeni. See tähendab, et üldine saavutustase on hea ja väga nõrku, aga ka väga tarku lapsi on vähe.”

Noored rikuvad tervist

Seevastu tervise olukorras leidis 1990. aastatel aset suur tagasiminek. Rootsi meestel on haigusevabu eluaastaid rohkem (71), kui on Balti riikide meeste kogu eeldatav eluiga.

Ehkki XXI sajandil on eestlaste oodatav keskmine eluiga taas tõusuteed läinud (juba hakkame järele jõudma Uruguayle), ei ole me veel saavutanud arenenud riikide 20 aasta tagust taset.

Eesti elanike eluea pikendamise võtmeks on südamehaiguste ja vigastuste ennetamine. Juba praegu on 65aastaste ja vanemate inimeste aeg, mille nad haigusi ravides juurde võidavad, sama hea kui Lääne-Euroopas keskmiselt.

Aastail 2004–2010 lisandus vastsündinud poistele 4,1 ja tüdrukutele 4,4 haigusevaba eeldatavat eluaastat.

Halb on aga ebatervislike eluviiside (sh ülekaalulisuse) keskmisest kiirem levik Eesti noorte seas. Kokkuvõttes: vanemad inimesed on juurde võitnud eluaastaid, keskealised elavad tervislikumalt, kuid noored on hakanud oma tervist rikkuma.



INIMARENGU INDEKS

Tipus on Norra

Koht, riikOodatav eluiga sünnihetkelKeskminekooliaastate arvRKT inimese kohta 



(USD)
1.  Norra81,312,648 688

21. Soome80,110,332 510

33. Eesti75,012,017 402

55.Venemaa 69,111,714 461

Allikas: EIA



TEADLASTE TÖÖ

Mis on “Eesti inimarengu aruanne“?

- EIA on raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust.

- See on peegeldus Eesti tegelikkusest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsuste tegijad nii poliitikas kui ka majanduses ja muudes valdkondades.

- Tänavuse aruande toimetajad on Mati Heidmets, Marju Lauristin, Anu Toots, Jüri Sepp ja Erik Terk.

- EIAd annab 2006. aastast välja Eesti Koostöö Kogu.

Allikas: www.kogu.ee