Pealegi pole Lätis ega Koltsi arvates ka kogu maailmas sellist toodet nagu nende marjakrõpsud. Lätis valmistatakse marjadest hoopis marmelaadimaiust ja marju-puuvilju šokolaadis.

“Eelmisel aastal käisime ja vaatasime selle Riia toidumessi ära ning tänavu tulime osalema. Ei saa tormata,” võttis Edgar Kolts asju tasa ja targu.

Mõtlemises lätlastest ees

Riia toidumessil tutvustasid oma tooteid põllumajandus-kaubanduskoja korraldatud Eesti ühisstendil lisaks Taarapõllu talule ka Arke Lihatööstus AS, AS Balbiino, OÜ Luke Farmimeierei, Põltsamaa Meierei Juustutööstus OÜ ja OÜ Rovita.

Ühtse stendikujundusega, mis oli mustades toonides, jäi Eesti kirjus seltskonnas silma. Enamik teiste riikide ettevõtteid oli oma stendid igaüks isemoodi kujundanud.

Vaid Valgevene paistis veel välja ühtse väljapanekuga, mis oli Eesti omast kolm korda suurem ja esitles vaid alkohoolseid jooke. Kokku tutvustas messil tooteid 578 ettevõtet 40 riigist.

Põlvamaal asuv Arke Lihatööstus oli Eesti ühisstendil väljas paarikümne tootega, alates suitsuvorstidest ja lõpetades ahjupraadidega. “Siiapoole pole veel jalga ukse vahele saanud, kuid eesmärk on leida kohaliku kaubandusega kontakt,” ütles ettevõtte Lõuna-Eesti müügijuht Marko
Aasma.

Messi esimene päev oligi mõeldud kaubandus- ja toitlustusettevõtete esindajatele ning Arke Lihatööstuse vastu tunti märkimisväärset huvi.

“Tundub, et innovaatilisuse poolest oleme lätlastest kaks sammu ees,” hindas Aasma olukorda. “Näiteks pakendid on siin riigis toppama jäänud. Fooliumkarpi, millega liha ahju panna, ei kasutata, on plasti peale jäädud.”

Ka Luke Farmimeierei läks messile kaubanduskontaktide saamise ja müügi laiendamise eesmärgil. “Keegi ei võtnud juustukappi otseselt kaasa, aga kontakte sai,” oli ettevõtet esindanud Vaido Mähar esimese, kaubandusele mõeldud päevaga rahul. Järgmistel päevadel tutvustati juuste tavatarbijatele.

“Rõõmuga tõdeme, et nad ei ole aastatega oma isu minetanud,” naeris Mähar degusteerimiseks Luke juuste pakkudes. Neli juustusorti on Eesti Stockmanni kaudu Riia Stocmannis müügil. Mitmed messikülastajad olid Luke juuste sealt ostnud ja neil oli Eesti stendi juures rõõmus äratundmishetk.

Samas tunnistas Mähar, et Tallinna Stockmannis on Luke juustude läbimüük Riia omast suurem. “Ega sa ei jookse ka Läti toodet ostma, samamoodi ei torma lätlased Eesti toodet ostma,” oli tal ka selgitus varuks.

Lottet tuntakse ka Lätis

Põltsamaa Meierei Juustutööstus müüb Läti turul 30 tonni ricotta-kohupiima kuus. Läti Rimis, Super Nettos ja Maximas on see müügil, kuid tuntus ja läbimüük võiks olla suurem. “Ricotta’le ei ole lätlastel konkurenti,” hindas messil tooteid degusteerimiseks pakkunud Elo Kirštein.

Balbiino oli aga messile toonud jäätise pealt tuntud elusuuruse Yeti, kes jagas külastajatele jäätist ja poseeris koos nendega fotode jaoks. “Oleme Läti turul 2008. aastast ja kõigis kettides mõne tootega sees,” rääkis Balbiino Läti ja Leedu piirkonna juht Edvīns Čiščakovs puhtas eesti keeles.

Mees on Riias sündinud ja kasvanud, kuid tänu eestlasest emale räägib ka eesti keelt. Praegu on Lätis Balbiino kõige menukam toode Bonis, mis on jäätis vahvlitorus nagu Eestis Trull.

EASi eksporditoetusega oli eraldi stendiga väljas Kadarbiku Köögivili. “Tutvustame uusi tooteid ja tahame aru saada, kui hästi meid Läti turul tuntakse,” rääkis müügidirektor Evi Napp. Eesti koolidele pakuvad nad värskeid mahlu viieliitrises kanistris ja sama kaugele tahetakse jõuda ka lõunanaabrite juures.

Meil parima mittealkohoolse joogi tiitli pälvinud Lotte päikesesmuuti on ka Läti laste lemmik. “Paljud Läti lapsed teavad Lottet, lisaks filmidele on läti keeles ka Lotte raamat,” märkis Napp.

Kadarbiku toodang on Läti kettides sees, nii et kuus korda nädalas saadetakse sinna kaupa. Lätlastel pole ju sarnaseid tooteid kõrvale panna. “Hapukapsamahla teeb keegi ja see pidi esmaspäeviti hästi minema,” teadis Evi Napp ainukest lätimaist päritolu toormahla.