Ega vihmane suvi lindegi hõiskama pannud
Maaleht päris ornitoloog Jaanus Eltsilt, kuidas tänavuse suve ilmad lindudele pesitsemiseks ja poegade üleskasvatamiseks sobisid.
Eltsi sõnul langes lindude põhiline pesitsusaeg aprilli lõpust juuni alguseni õnneks siiski sellesse aega, mil suuri sadusid ei olnud. Kuigi ööd olid kevadel suhteliselt pikalt jahedad ja hallasidki esines üsna kaua, ei olnud suuri külmasid ega maikuiseid hiliseid lumesadusid.
Pääsupoegade raske suvi
"Pesitsemise võib lugeda suuremal osal lindudest kordaläinuks," võtab Elts üldmulje kokku.
Küll võis probleeme olla hiljem munast koorunud poegadel, kui juuni teisest poolest algasid sagedasemad sajud.
"Kõige kehvem oli neil lindudel, kes õhust putukaid püüavad. Viimaseid polnud küll vähe, kuid saju ajal on nende püüdmine lindudele keeruline," märkis ornitoloog. Ühe tuntuma liigina toob ta näiteks pääsukesed, kel seetõttu võis olla lennuvõimelisi poegi tavalisest vähem. Nad on ka hilisemat sorti pesitsejad ning sadude pärast ei saanud poegade toitmiseks piisavalt putukaid.
Kui tavaliselt on augustis traadid täis noorlinde, siis tänavu polnud suuri pääsukeste kogumeid kusagil näha. Arvata võib, et ega selliste ilmadega nad tahagi väga traatidel istuda ning on ehk veidi varem hakanud lõuna poole liikuma. Muret võis olla ka must-kärbsenäpil ehk metstikul, kes toitub samuti putukatest.
"Kui sageli sügise poole paljud liigid laulavad enam-vähem nagu kevadelgi, siis tänavu on looduses üsna vaikne ning laulu vähe kuulda," tõi Elts nüüdsest linnuaastast välja veel ühe iseloomuliku joone.
Vihmaussi-sööjatel vedas
Hea aasta võis olla neil lindudel, kes toituvad vihmaussidest. Näiteks kiivitajal. Sadudega olid vihmaussid maa ligidal ja neid oli hea noppida. Samas jällegi võisid suurte vihmadega kahjustatud saada hilisemad pesitsejad, kui pesad juhtusid vee alla jääma. Näiteks lõokesed, kes mitu korda pesitsesid. Aga ka põldpüüd ehk nurmkanad, kel poegi tänavu napivõitu.
Suhteliselt tagasihoidlikud kurnad (s.o vähene munade arv) olid veel kuldnokkadel. See võis sõltuda küll piirkonnast, kuid ornitoloogi silm märkas oma kodukandis kuldnokapoegi paarist varasemast suvest vähem. "Mingil põhjusel sai palju pesi hukka, siis nad proovisid uuesti."
Siin-seal on tänavu põldudel nähtud massiliselt toonekurgi, lausa suurtes salkades. See on mitmeid pannud arvama, et küllap neil oli hea aasta. Elts seda ei arva. Toidulaua osas võis neil tõesti olla nii mõnegi varasema suvega võrreldes lihtsam toitu hankida. Kuid poegi oli pesas vähe, seega oli kehv aasta.
"Raske öelda, miks, aga võimalik, et tohutute vihmadega said pesas munad või pojad kahjustada," arutleb ornitoloog.
Lindude suured salgad ei näita veel arvukuse tõusu. Linnud võivad koonduda teatud aladel, vahel sõltub see sellestki, et mujal võib toitu vähe olla.
Et vihma sajab, pole linnuriigile tegelikult katastroof. Seda on nad miljonite aastate jooksul korduvalt näinud ning sellega kohanenud. Teatud määral võib küll mõne liigi arvukus seepärast veidi väheneda, kuid midagi hullu ei ole.
Elts on kindel, et tänavugi asub lõunasse teele rohkem linde, kui neid kevadel saabus.
