EJS pöördumine seoses algava linnujahiga: teeme kõik, et Eestimaal jätkuks jahipidamine vastavalt seadusele

 (7)
Randlinnud3
Foto: Ilmar Saabas

20. augustil algab veelinnujaht, mistõttu on mitmed kodanikud pöördunud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) jt avalike asutuste poole vältimaks väliskodanike illegaalseid võtteid algavaks linnujahihooajaks.

EJSi president Margus Puust ja EJSi tegevjuht Tõnis Korts peavad oluliseks selgitada jahipidamise tavasid ning veelinnujahi korraldamise põhimõtteid.

Keskmine Eesti jahimees on väga hea väljaõppega, loodust piisavalt tundev ja vastutustundlik kütt. Jahipidamine, sealhulgas linnujaht on olnud ja on täna meie põhjamaise kultuuri lahutamatu osa.
Loodusrahvana oleme osanud leida tasakaalu ulukite kui taastuva loodusressursi kasutamise osas. Me lähtume oma tegevuses seadustest ja Eesti jahinduse heast tavast ning käsitleme kaasaegset jahindust kui praktilise looduskaitse osa. Reguleerime ulukite arvukust teadlaste soovitustest lähtuvalt ja püüame koostöös põllupidajate ja metsakasvatajatega leida tasakaalu ulukikahjustuste osas. Austame kõike elavat ja kütime just niipalju, kui vaja ning kasutame ära kõik, mida kütime.

Aeg-ajalt ilmub nii trüki-, tele- kui ka sotsiaalmeedias artikleid, mis kajastavad jahimehi sellistena, millised me pole ja millisteks me kunagi saada ei soovi. Paraku on nii, et tilk tõrva meepotis võib ära rikkuda ja kahju tuua kogu suure poti sisule.

Pöördume kõigi jahimeeste poole üleskutsega jälgida väga täpselt nii kirjutatud seadust kui ka jahipidamise hea tava. Hea tava järgi kütivad jahimehed alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust.

Seotud lood:

Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa. Kui see nii juhtub, tuleb amet maha panna. Jahimees austab ulukite õigust elule ja jahti pidades jätab neile võimaluse õnnelikuks pääsemiseks. Selles valguses on lubamatu kasutada ulukite küttimisel elektroonilisi peibutusvahendeid ja poolautomaatseid jahitulirelvi, mis mahutavad lubatust suurema arvu padruneid. Lubamatu on küttida ulukeid liialt kaugelt.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja paljude teistega piiride avamine on kaasa toonud tihedad kokkupuuted erinevate kultuuridega. Jahituristidena satuvad siia teiste riikide esindajaid, kelle käitumine ei pruugi mitte alati kokku langeda meie kommetega. Neile tuleb selgitada, mis on Eestimaal lubatud ja mis mitte.

Jahikorraldajatele ja -saatjatele paneme südamele, et külalisjahid oleksid korraldatud sellisel moel ja viisil, mis järgivad Eesti seadusi ja jahipidamise head tava. Meie kasumile suunatud ühiskonnas on ka jahipidamisest saanud tihti rahvusvahelise äri objekt, mõnikord korraldavad seda äriühingud, kus ei ole üldse või ei ole piisavalt jahimehi. Ka sellistel juhtudel on meie jahimeeste roll selgitada, kuidas siinmail asjad käivad.

Jahiseaduse järgi korraldab oma maal väikeuluki jahti maaomanik, mistõttu palume ka maaomanikel jälgida kes teie maal toimetab ja kas kõik käib nii, nagu on ette nähtud.Kui aga vaatamata kõigele toimuvad õigusrikkumised, siis saab keskkonnainspektsiooni valvetelefonile või e-postile jätta teabe (ka fotosid, salvestusi jm tõendusmaterjali).

Kutsume kõiki jahimehi, maaomanikke ja inimesi, kes korraldavad külalisjahte, tegema omalt poolt kõik, et Eestimaal jätkuks jahipidamine vastavalt seadusele, meie väärtushinnangutele ja jahipidamise heale tavale.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare