Eksamid kolivad Internetti
Infosüsteemide projektijuhi Karin Kuldmetsa sõnul on elektroonilise keskkonna eesmärk muuta eksamitega seotud protsessid kiiremaks ning info eksaminandidele kättesaadavamaks.
“Eksamitele registreerimine, nende sooritamine, harjutusülesannete lahendamine, tulemuste kättesaamine ja apelleerimine – kõik see hakkab toimuma ühes kohas,” selgitab ta.
Poiste huvi suuremaks
Kuldmetsa kinnitusel võimaldab uus infosüsteem kasutada huvitavamaid ülesannete tüüpe ja interaktiivsemaid küsimusi kui senine eksam, sealjuures vähenevad andmetöötluskulud ning lihtsustub paberimajandus.
“Uuringud on näidanud, et sellelaadsed testid suurendavad ka motivatsiooni õppida, eestkätt just poistel,” lausub ta.
Aasta alguses käima löödud projekti alustati uue veebipõhise süsteemi kirjeldamisega, kuni järgmise aasta kevadeni koostatakse elektroonilist ülesannetekogu. Seal saavad õpilased ja õpetajad valmis ülesandeid kasutades koostada endale meelepäraseid teste.
Küll on vaja koolitada ülesannete koostajaid. “Ei ole nii, et võtame praeguse ülesande ja kanname automaatselt e-keskkonda üle. Selliselt ei hakka see lihtsalt tööle,” tõdeb Kuldmets.
Kuidas hakatakse tulevikus läbi viima suulisi eksameid, ei oska Kuldmets veel öelda.
Loodav süsteem annab võimaluse tulevikus ka tasemetöid elektrooniliselt teha. “Millal see aga reaalsuseks saab, sõltub ennekõike rahalistest võimalustest ja koolide koostöövalmidusest,” räägib eksamikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa.
Koolide suhtumine e-eksamitesse kujuneb Püüa hinnangul väga erinevaks.
“On koole, kes oleksid hommepäev valmis täielikult e-õppele üle minema, ja on kindlasti ka koole, kus eelistatakse pigem tahvlit ja krihvlit,” tõdeb ta. “Usun siiski, et üldine suhtumine saab olema positiivne, on ju veel ka piisavalt aega, et mõttega harjuda ning e-ülesandeid harjutada.”
Mugavuse lõiv
Rakvere eragümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiina Ervald näeb uuendustes halba mõju õpilaste vaimsele arengule. Tema sõnul on käsitsi kirjutamine hädavajalik, sest siis mõtleb inimene hoopis teistmoodi kui arvutis trükkides.
Ervald pakub välja, et vaid valitud eksamid muutuksid elektrooniliseks. “Loovust nõudvad eksamid, näiteks kirjand, võiksid jääda käsikirjaliseks,” ütleb ta.
Jõgeva ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Silja Võsaste ütleb, et e-eksamitega harjumine on võrreldav mõne aasta taguse ajaga, mil õpetajad pidid omaks võtma e-kooli süsteemi.
“Tollal ei olnud uuele süsteemile üleminek eriti valuline, vaid vanematel kolleegidel oli sellega alguses probleeme,” meenutab ta.
Tee e-eksamite suunas
- 2011. aasta sügisel toimub e-eksami testeksam põhikooli ühes õppeaines.
- 2012. aasta kevadel viiakse läbi katseline põhieksam.
- e-eksami süsteem luuakse programmi raames, mida toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
- Infosüsteemi tehnilise lahenduse teostaja ja arendaja on AS Fujitsu Services.
Allikas: eksamikeskus
