Eksperiment: koos 10 palja võõraga keset Viljandi folki saunatamas
Pisike palksaun ise oli püsti pandud Kirsimäele ja mahutas kümmekond tihedalt külg-külje kõrval olevat inimest. Oli küll natuke imelik keset folgimelu ennast riidest lahti koorida ja saunalavale ronida. Osalejad hoidsid siivsalt saunalinu ümber ja olid veidi häbelikud.
Alar rääkis, et sauna minnes tuleb viha ukse taha jätta ja vaid head mõtted ja tunded kaasa võtta. Ka alkohol, sealjuures õlu, ei käi saunaga kokku. "Mõnu on maarahva pärimuse alustalaks. Kui mõnus ei ole, siis ei olegi seda mõtet teha," rääkis Alar Krautman. "Kui leiate iga asja mõnu üles, siis olete elus üsna palju leidnud."
Saunal pole korstent
Ta on seda meelt, et saun on ilma korstnata ehitis. "Korstna ja puuküttega saun ajab ka asja ära, aga seal tuleb rohkem vaeva näha," arvas ta. "Elektriküttega kohta ei sa saunaks pidada." Samas tunnistas ta, et Põhja-Eestis ei ole ilma korstnata saun sugugi nii loomulik, kui Lõuna-Eestis.
Saunaviht võib olla värske, kuivatatud, külmutatud või soolatud. Vanarahvas kuivatas vihtasid ka heintes, siis jäi neile mõnus heinalõhn juurde. Krautman õpetas ka vihta kasevõrse või pajukoorega siduma, siis ei pea metsa minnes nööri kaasa võtma.
"Vihtlemine kaitseb võõra viha või kurja silma eest ja teisest küljest on võimalik endast kõik halb välja vihelda," rääkis ta vanarahva uskumustest. Kui keegi palub sul oma selga vihelda, siis see on suur austus ja usalduse märk. "Oleme unustanud selle, et pärimuslikult ei keeratud vaenlasele selga, selg keerati vaid inimese poole, keda usaldati."
Taimesool ja meremuda
Alar ei soovita saunas pesuvahendeid kasutada. Esimese leiliga tuleb välja vaevahigi, mis tuleks sooja veega maha pesta. Nii kõik osalejad ka tegid. Pärast iga järgmist leili võiks jahutamiseks tiiki või järve hüpata. Igapäevane mustus tuleb häsri maha, kui lavalt tulles minna külma vette. Keha hakkab ennast ise puhastama.
Teise leili ajal õpetas ta vihtlemist ja see oli midagi hoopis muud, kui tavaline vihaga peksmine. See oli pigem massaaž vihaga, kusjuures viheldi teist saunalist, mitte ennast. Edasi määrisime üksteist ja ka ennast sisse ravimtaimesoolaga, mis sulas kuumal nahal. Viimase leili ajal määrisime end aga sisse Hiiumaa ravimudaga. Leili võtmise ajal laulsime saunateemalisi regilaule, leili viskamise ajal esitasime oma soovid ja mitu korda saunatamise ajal tänasime nii saunaema kui -kütjat ja -veetoojat. Leili võtmise vahepeal sai end jahutada lossimägede nõlval pikutades või tünnisaunas mõnuledes.
Kui algul oldi häbelikud, siis kaks ja pool tundi kestnud saunaskäigu jooksul häbelikkus kadus, käterätid kukkusid ümbert ja tekkis ühtsustunne. Saunaskäigu järel olid ihu ja meel puhtad ja rahul. Alar Krautman teeb saunakoolitusi üle Eesti, rohkem infot saab veebilehelt www.krautman.ee.
Muide, vanarahvas uskus, et pärast südaööd ei tohi enam sauna minna, kuna siis muutub vesi vereks.
