EKSPERT: Laste kasvatamine kodus mingu kirja tööaastatena
"Uuringutest on hästi teada, et inimeste sissetulek on seotud nende elueaga," jätkas Ainsaar. "Seega oleks rahvastikule kindlasti hea madala sissetulekuga inimeste osatähtsuse vähenemine. Pensionisüsteem mõjutab otseselt eakate heaolu ja toimetulekut ning meeste ja naiste pensioni vahet."
Ainsaare sõnul võiks ka kodus lapse kasvatamisele kulunud aastad võrdsustada tööaastatega. "Loogiliselt peaks lapsega kodus oldud aeg olema võrdsustatud töötamisega ja arvestatud töötamisena," selgitas ta.
"Sotsiaalse õigluse seisukohast peavad olema võrdsed võimalused inimestel, kes lapsi kasvatavad ja kes ei kasvata. Laste kasvatamine ja kodus oldud aeg võiks teatud ajalõikes, vähemalt kolme aasta ulatuses, olla võrdsustatud nii naistele ka kui meestele tööl käidud aastatega. Need olulised seadusemuudatuse punktid annavad vähemalt kindluse, et lastega perekondi kehvemini ei kohelda."
Uus pensionisüsteem meeldib ka Tallinna ülikooli demograafiakeskuse vanemteadurile Lauri Leppikule. "Eri analüüside tulemusena on selgeks tehtud, et kui praegune palkade erinevus kandub üle tulevaste pensionite erinevusele, siis tulude vahe pensionäride hulgas suureneks oluliselt," nentis Leppik.
Praegu jäävad kõige madalamad vanaduspensionid 200 euro kanti, keskmine on 400 eurot ja kõrgem pension üle 600 euro. Paljud jõukamad inimesed kardavad, et kui riiklik pension muutub sõltuvaks tööaastatest, mitte töö ajal teenitud palgast, jäävad nad kunagi oma suurest pensionist ilma. Samas jääb II samba ehk kogumispensioni ja vabatahtliku III samba suurus endiselt sõltuvaks töötamise aja sissetulekust ning muutused ühelt süsteemilt teisele ei lähe käiku üleöö.
"Kõrgemapalgalistele liigategemist ma ei näe," ütles Leppik. "Pigem on küsimus selles, milliseid lubadusi annab riik välja 20 aasta pärast."
Nimelt ei alles 2020 aastast väheneb palga osa pensionite arvestamises ja palga alusel pensionite arvestamine lõppeks täielikult 2036. aastal. "Siis, kui palga osa täielikult kaob, kaovad ka suured pensionide erinevused," selgitas Leppik.
Väärika pensioni peale peavad mõtlema kõik, sest oodatav eluiga pidevalt tõuseb. Samas valitseb praegu Eestis olukord, kus osa II sambasse kogutud raha võib pankade tehtud rumalate rahapaigutuste tõttu äkitselt haihtuda. Leppiku kinnitusel pole kogumispension iseenesest halb, kuid see võiks olla paremini korraldatud.
"Vaadates teisi riike, nagu Soome, Inglismaa ja Rootsi, siis sealsed pensionifondid ikkagi pakuvad mõistlikku tootlust, mis näitab, et põhimõtteliselt on see ikkagi võimalik mõistlike kulutustega teenida."
Leppik lisas, et kui vaadata eraldi Rootsi pensionifonde, siis nende tegevuskulud ja administreerimiskulud on Eestiga võrreldes väga väikesed.
Pikemalt loe uuest pensionisüsteemist Pealinnast.
