Unenäokahtlus johtub sellest, et 21 aasta eest siia pensionipõlve pidama tulnud mees ei osanud isegi unistada, et elekter kunagi ka sohu, täpsemalt Leego järve kaldal asuvasse taresse jõuab. Ta oli valmis ka ilma läbi ajama.

Vainura ei uskunud elektri saamist veel ka siis, kui ta nn reservnimekirjast põhinimekirja tõusis. Masu kestis, igalt poolt tõmmati koomale.

Tema esimene mõte, kui pirnid särama hakkasid, oli niisugune: Iisrael vahetas ühe sõduri, kes palestiinlaste käes vangis oli, tuhande palestiinlasest vangi vastu välja. Eesti riik kulutas suure summa, et elekter ühe inimeseni jõuaks. “Need asjad näitavadki, et riik hoolib oma kodanikest,” arutleb ta.

Eesti nagu Iisrael

Leegosaare talu oli viimane neist 29 majapidamisest, mis aastail 2009–2011 kestnud hajaasustuse riikliku elektriprogrammi abil endale voolu said. Samas ka kõigist kallim.

Ühtekokku läks see maksma 3 133 240 kr (203 457 eurot), millest Vainura pidi oma tengelpungast välja laduma 49 332 kr (3154 eurot). “See omaosalus oli mu jaoks muidugi suur raha, aga kogumaksumust vaadates ikkagi tühine,” hindab ta.

Peipsi-lähedasest Pedaspää külast algaval liinil on pikkust üle kuue kilomeetri.

Kuna peaaegu kogu trass paikneb sookaitsealal, seadis keskkonnaamet tingimuse, et kaablit tohib seal maasse panna üksnes talvisel ajal ja külmunud pinnasega. Ning ka siis tuli töö lõpetada kaitsealuste lindude pesitsusaja tõttu juba 15. veebruariks.

Tavatehnikaga, suure kopaga soos tervet kaablikraavi kaevata ei kannatanud. Appi võeti miniekskavaatorid. Ent nendegi alla tuli osades lõikudes ehitada laudtee, mida järjest edasi tõsteti.

“Kujutan hästi ette, kui raske võis olla seda liini läbi soode ehitada, alates projekteerimisest kuni maakaabli vedamiseni, et tehnika ära ei upuks,” mõtiskleb samuti elektripeole tulnud Võnnu vallavanem Tõnu Muru, kes ise 29 aastat elektrimees olnud.

Pane või maaküte!

Nüüd kui elekter tares sees, võiks peremees mõelda isegi maaküttele, pakub Eesti Energia Elektrilevi projektijuht Valdeko Hirmo. “Paned järve torud ja ammutaksid nii soojust,” pakub ta välja.

Samuti Soosaare elektripeole tulnud muusik Jaak Tuksam kostab seepeale, et kui elada metsa sees, pole järveküttel küll mõtet.

Esialgu ei muutu Vainura igapäevaelus elektri tulekuga just palju. Suurt telerivaatajat temast ei saa, kuigi pildimasin on praeguseks toas. Aga Londoni olümpia ajal istub ta selle ees ehk sama palju kui ülejäänud aastal kokku.

Raadio saab voolu patareide asemel pistikupesast. Kunagi jõuab majapidamisse ka külmkapp.

Kuna elektrimasinaid majapidamises veel vähe, oli peole tulnuil lihtne kingitusi tuua. Kes tõi veekeetja, kes tavalisi pirne, kes säästupirne. Muusikud tõid muidugi muusika: Leegosaare talu juures randusid muusik Jaak Tuksami sõbrad, seda Tartust viis tundi tulnuna.

Tuksam ja Heikki Kalle haaravad kitarrid. “Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast,” tuleb kõigepealt. “Sellist muusikat ma mõistan,” lausub soosaarel elav mees, kes Tuksamit trehvas üle-eelmiste jõulude eel, kui tema talus “Osooni” saadet tehti.

Tuksami sõnul on peremees haruldane ning paik imeline. “Ühel hommikul paadiga Leegol olles pani siin üks merikotkas lausa nina alt lendu, ma polnud teda veel kunagi nii lähedalt näinud,” on ta siiani vaimustuses.

Muusik ei usu, et elektri tulekuga Leegosaare vähem kutsuv, vähem ürgne oleks.

“Isand Vainura ei pane siin kindla peale elektril töötavat suurt ilmaratast püsti, et hakata rahvale soomaastikke näitama,” on Tuksam veendunud ja võtab koos sõpradega ette uue laululoo. Nende kitarridel pole elektrit vaja.

Talv tegi ärevaks

Pidu sai läbi, elektri alal askeldamine aga mitte.

Kuna maakaabel läheb läbi Vainurast kilomeeter eemal elava naabri Jaak Võsu õuest, saab temagi peatselt elektri ja võib generaatorid puhkusele lasta.

“Muidugi haaran võimalusest kinni. Kui kõik paberid korda saavad, on seal vaid ühe päeva jagu tööd,” ei ole Võsul kahtpidi mõtlemist.

Vainural on selle üle hea meel. “Naabrimees ehitas siia tee, minu panuseks on elekter.”

Samal teemal: “Kiviaeg Eesti soosaarel lõpeb otsa – hõõglamp vahetab tattnina välja”, ML, 27. oktoober 2011