Elektrita nädal XXI sajandil
Solvaku elu seitsmel elektrita päeval nägi välja nii: tuttavatelt saadi laenata 2,2kW generaator, millega hoiti külmkappi töös. Majas oli ka valgus, isegi televiisor töötas.
“Aga vannituba, mis meil on põrandaküttega, oli külm, ja triikrauda nii väikese generaatoriga ka tööle panna ei saa,” kirjeldab Solvak. Generaatori bensiini läks nädalaga 45 euro eest.
Aastavahetuseks mindi Saaremaale naise vanematele külla. “Naabri tütar oma titeeas lapsega põgenes aga kohe siit ära elektri juurde,” teab Solvak, kes peab Raplamaa rohkeid voolukatkestusi kehvalt hooldatud liinialuste süüks.
Toormoosi ei söönud
Harjumaal Kõue vallas Kadja külas asuv Pajamäe talu jäi vooluta teisel jõulupühal. Tulede süttimiseni kulus sellest hetkest seitse päeva.
Pere viieaastane lasteaialaps ja kaheksane koolilaps olid õnneks vanaema juures ja sinna esialgu jäidki. “Olime algul üsna rahulikud, sest ega me suuremate tormide puhul saagi kiiresti voolu tagasi,” räägib perenaine Kadri Tonka. “Nägime ju uudistest, et tuhanded pered on elektrita ja noh, eks meie ka.”
Aeg läks, elektrit ei tulnud. “Leidsime siis mehega linnas öömaja, vahepeal käisime maja kütmas, söötsime koeri-kasse, aga ega palju seal pimedas teha olnud. Võtsime kapist puhtaid riideid ja sõitsime linna tagasi, töökohad nagunii seal.”
Aastavahetus läks linnas tuttavate juures ja aasta esimese päeva õhtuks tuli päriskoju lõpuks vool ka. “Ega me ei kurda, seekord oli lihtsalt selline aastavahetus,” ütleb Tonka. “Naabritel läks tõesti toiduaineid käest ära – kellel liha, kes sai kõvasti toormoosi süüa, aga meil ei juhtunud ju tegelikult midagi, saime hakkama. Hea, et koolivaheaeg juhtus olema.”
Torm oli aga seekord tõesti väga tugev – tallu viivale metsateele langes paarkümmend puud ja saetööd oli tublisti.
“Meil oli elekter ära umbes 36 tundi,” räägib Raplamaal elav tudeng Jüri Lehtmets, kes põeb lihasdüstroofiat ja kasutab liikumiseks elektriratastooli.
Tool töötab akude pealt ja seda peab laadima. Õnneks pidasid akud seekord vastu – väljas noor mees ratastoolita enam liikuda ei saa. Küll ei töötanud vooluta aparaat, millega Lehtmets saab ära hoida peavalusid.
Kuna on eksamisessioon, siis segas katkestus ka õppimist, sest enamik materjale on internetis. “Väga palju selliseid raamatuid ju ei ole, millest saaks õppida,” tunnistab tudeng.
Aga et elektri naasmise lubamisel oldi optimistlikud, said sülearvutitel akud tühjaks kasutatud. “Ja mu vend, kel oli mobiiltelefon, mängis selle ka tühjaks,” nendib Lehtmets. “Lõpuks olidki pea kõik akudega seadmed tühjaks kasutatud.”
700 liitrit piima valati maha
“Nii hullu seisu kui vana aasta tormiga pole meie talus olnudki! Pidin 700 liitrit lüpsisooja piima lihtsalt maha kallama! Olime mitu päeva elektrita,” kõneleb Mikumardi talu peremees Mihkel Reimann Harjumaalt Saunja külast.
Kõige hullem hetk saabus Mikumardile hilisõhtul, kui kaks lüpsjat olid lehmad juba lüpsnud ja soe piim jahutisse pandud. Vool läks ära ja jahuti hakkas termose põhimõttel hoopis sooja hoidma. Hommikul polnud sellise hapu piimaga enam midagi peale hakata.
“E-Piim lihtsalt keeldus seda vastu võtmast, sest see oleks solkinud kogu paaki võetud piima, pärast maksa veel paagitäis kinni,” räägib Reimann. Ka talu kümme vasikat ei jaksanuks sellist kogust ära juua.
Hommikul renditi Tallinnast Tööriistamarketist generaator, hind 30 eurot ööpäev. “Siis oli kõige hullem möödas, aga lehmad olid vahepeal küll neli-viis tundi joomata,” lisab peremees.
Reimann kaalub kahjunõude esitamist Eesti Energiale. “Generaatori ostmine on meie talu jaoks meeletult kallis, siiani oleme püüdnud rendituga hakkama saada,” lisab ta.
Harjumaal Kõue vallas lambaid kasvatav Sireli talu pererahvas Tiit ja Lenne Kaivo ei tee mõnepäevasest elektri kadumisest aga suurt numbrit.
“Meil on õue peal kaev, toas kütame pliiti ja ahju, nii et meie nii väga elektrist ei sõltugi,” räägib perenaine Lenne. Põline taluelu küünlavalgel ei seganud ka lambaid.
“Lambad on kodu juures väljal, madala koha peal vett jätkub ja nõuga sai neile samuti vett viidud,” teatab ta.
Perenaine lisab kiretult juurde tormikahjud: maja ümbert kuusehekist murdis torm kuus kuuske, osa neist kukkus ploomipuudele – nii murdusid ka kaks ploomipuud. “Aga näe, nüüd on uued küttepuud otse hoovist võtta!”
Nad ei julge meid jätta!
Võrumaa kaguosas, Tsiistre nurgas Kärinä külas Nopri talumeiereis tegutsev talupidaja Tiit Niilo kinnitab, et olid nemadki vana aasta lõpul viis tundi elektrita.
“Eesti Energia ei julge suurklienti kauemaks kui paariks tunniks elektrita jätta, meie maksame neile ju iga kuu üle 3000 euro elektri eest,” toob Niilo esile.
Piimameister lisab, et kui ikka elatakse Eesti Energia jaoks olulisema või suurema kliendi piirkonnas, siis ei kao elekter naljalt ka tavalise külainimese tarest.
“Aga kui liini otsas on vaid üks inimene, siis paraku ta jääbki viimaste teenindatavate hulka,” nendib Niilo.
Eesti Energia senine strateegia, et tegeldakse pigem liinide lappimise kui uute rajamisega, ajab endisest riigikogulasest talumehel kopsu üle maksa.
“Eesti Energia jaotusvõrk ehk liinid on vaja hoopis kiiremini välja ehitada, noorendada, seda ei saa jätta kahekümne aasta tegevuseks!” kritiseerib Nopri peremees.
Eesti Energia peaks tema väitel oma eelistused üle vaatama ja liinide uuendamise ettepoole tõstma.
“Proovigu enne oma kodus pirni põlemas hoida, kui minna Jordaaniasse põlevkivijaamu ehitama!” soovitab Niilo.
