"Kohati on teedel isegi üle poolemeetrine lumekate, elektriliinide koridorid on tehnika ja inimeste jaoks raskesti läbitavad. Mõnede rikete leidmiseks ja parandamiseks tuleb elektrikutel läbida kilomeetrite viisi metsa," kirjeldas olukorda Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne ja lisas, et raskemate rikete puhul tuleb elektriliinid uuesti üles ehitada ning see võtab rohkem jõudu ja aega.

Jaotusvõrk teeb koostööd Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja Maanteeametiga, et rajada rikkebrigaadidele läbipääs väljalülitunud alajaamade ja rikkeliste õhuliinide juurde ning taastada majapidamiste elektrivarustus.

Esmajärjekorras taastab Jaotusvõrk elektrivarustuse elutähtsatel objektidel, haiglates ja hooldekodudes ning ühiskondlikult ja majanduslikult olulistel objektidel nagu lennuväljad, raudtee, mobiilsidemastid, looma- ja linnufarmid. Samuti kõrvaldatakse esmalt need rikked, kus vooluta klientide arv on suurem. Madalpingeliiniga elektrivõrku ühendatud üksikute tarbijate, näiteks metsatalude või suvilate rikete kõrvaldamine võib kesta kuni nädala sõltuvalt rikke iseloomust ja raskusastmest.

Jaotusvõrgu rikkebrigaadid teevad kõik endast sõltuva, et taastada elektrivarustus esimesel võimalusel.

Elektrikatkestuste oht püsib suur kuni tormi vaibumiseni. Enam võib elektrikatkestusi esineda rannikualadel ja saartel, samuti piirkondades, kus õhuliinid paiknevad metsatrassidel. Elektrikatkestusi põhjustavad seal õhuliinidele kukkuvad puud ja oksad, mis murduvad tugeva tuule või lume raskuse tõttu. Katkestuse korral on soovitatav elektriseadmed välja lülitada, et vältida nende kahjustumist.

Elektrikatkestustest saab teada anda helistades või saates SMS-i rikkenumbrile 1343 või veebilehe www.energia.ee kaudu. Jaotusvõrk palub vältida korduvaid helistamisi rikketelefonile, et säästa telefoni akut ja telefoniliinide ummistumist. Rikkenumbrile kehtivad operaatorite poolt seatud kõnetasud. Eesti Energia omalt poolt lisatasu ei kehtesta.

Lisainformatsiooni ja soovitusi vaata ka Eesti Energia kodulehelt.