ELi audiitorid: maaelu edendamiseks plaanitakse kulutada ligi 100 miljardit eurot, kuid keerulised dokumendid on tulemuste saavutamisel tüliks

 (5)

Puutsa talu
Foto: Hendrik Osula

Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on maaelu arengu uus kavandamisprotsess liiga pikk ja keeruline ning selle puudused takistavad keskendumist tulemuslikkusele ja tulemustele.

Lisaks leiavad audiitorid, et hoolimata Euroopa Komisjoni jõupingutustest ei hakatud programme rakendama varem ning kavandatud kulutuste tegemist alustati aeglasemalt kui eelmisel perioodil.

Aruande eest vastutav Euroopa Kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski märgib: „Uue programmitöö perioodi kavandamise muudab alati keeruliseks see, et kavandamist alustatakse enne, kui eelmiste perioodide kohta on olemas piisavad asjakohased andmed. Me leiame, et programmdokumendid on liiga keerulised ja mahukad, ning sealjuures pööratakse neis liiga vähe tähelepanu tulemustele.“

Kontrollikoda uuris, kas uus õigusraamistik aastateks 2014–2020 kajastab suuremat keskendumist tulemuslikkusele ning kas uus programmitöö protsess muudab võimalikuks ja toob kaasa kvaliteetsete maaelu arengu programmide loomise, mis võib aidata saavutada paremaid tulemusi.

Jõuti järeldusele, et ehkki strateegilise raamistiku eesmärk on edendada tulemustepõhist lähenemisviisi, on heakskiidetud maaelu arengu programmid pikad ja keerulised dokumendid, mis takistavad keskendumist tulemuslikkusele ja tulemustele.

Kontrollikoda uuris ka perioodi 2014–2020 maaelu arengu poliitika programmitöö protsessi, et teada saada, kas see võimaldab maaelu arengu programme varem rakendama hakata, vältides seega hilinenud algusest tingitud negatiivseid tagajärgi.

Seotud lood:

Audiitorid leidsid, et hoolimata komisjoni jõupingutustest ei hakatud programme rakendama varem ning kavandatud kulutuste tegemist alustati aeglasemalt kui eelmisel perioodil.

ELi maaelu arengu poliitika eesmärk on muuta põllumajandus konkurentsivõimelisemaks, tagada loodusvarade jätkusuutlikum majandamine ning saavutada maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud areng. Perioodil 2014–2020 kavatseb EL kulutada maaelu arendamiseks ligi 100 miljardit eurot.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatakse rahaliselt meetmeid, mida liikmesriigid viivad ellu riiklike ja piirkondlike maaelu arengu programmide kaudu, mille koostavad liikmesriigid ja kiidab heaks komisjon.

Protsessi parandamiseks soovitavad audiitorid komisjonil edaspidi
  • tagada, et tema ettepanekud aitaksid arendada programmide vahelist järjepidevust;
  • lihtsustada programmdokumente ja vähendada nõuete arvu;
  • teha liikmesriikidega koostööd, tagamaks, et 2019. aastal koostatavad aruanded annaks selget ja põhjalikku teavet;
  • määratleda täpsemalt erinevad näitajad;
  • võtta arvesse praeguse süsteemi rakendamisel saadud kogemusi;
  • koostada õigeaegselt ettepanekud 2020. aastale järgnevaks perioodiks.

Lisaks soovitavad audiitorid Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kaaluda pikaajalise strateegia ja ELi eelarvetsükli kooskõlla viimist ning kulutuste põhjalikku hindamist enne uue pikaajalise eelarve kinnitamist.

Eriaruanne nr 16/2017: „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“ on 23 keeles kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu).

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare