Emajõel loetakse kalu ja kalamehi
Et saada teada, kui palju Emajõest kalu välja püütakse, alustas MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi läinud sügisel uuringut kogu Emajõel Võrtsjärve ja Peipsi vahel.
“Sõitsime paadiga jõel ja lugesime üles kõik jõe ääres või paadist püüdjad koos nende püügivahenditega,” selgitas Lõuna-Eesti kalastajate klubi esimees Lea Saar.
Lähiajal lükkavad nad taas paadi vette, et oma uuringuga jätkata. Kuna seni pole teada, kui suure koguse harrastuskalurid jõest välja püüavad, siis sellest kevadest hakkavad nad oma seiresõitudel lisaks kalameeste ja püügivahendite loendusele ka püütud kalu kaaluma.
Saare sõnul tahavad nad sel moel hinnanguliselt teada saada, kui palju jõe eri osadest ja ka kokku kala välja püütakse ning võrrelda seda siis teadlaste andmetega.
“Loodame, et kalamehed annavad meeleldi oma saaki kaaluda, see on anonüümne,” rääkis Saar.
Klubi kirjutatud projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 80 840 krooniga (5166 eurot).
Kutselised kalurid jäävad alla
Sügiseks valmiva uuringu tulemuste vastu on huvi tundnud ka RMK, et siis kalameeste meelispüügikohtades oma taristut rohkem välja arendada. Saar nimetas eelkõige juurdepääsuteid, sildumiskohti ja puhke- ning lõkkeplatse.
Praegune projekt on järg 2008. ja 2009. aastal kalastajate klubi poolt läbi viidud loendusele. Tookord käidi õngemehi loendamas 44 korral, millest 24 hõlmasid jõge kogu selle pikkuses.
Kalastajate suurim arvukus ühe kilomeetri jõelõigu kohta oli ülekaalukalt kõrgeim Tartu linnas, kus oli ka kaldalt püüdjate hulk suurim. Kõige suurem oli kalastajate hulk kevadperioodil, väiksem aga suve keskel.
Saare kinnitusel andis too loendus alust arvata, et aastas käiakse Emajõel kalastamas ligemale 100 000 korda.
“Kui oletada, et keskmine päevasaak on üks kilo, siis oleks harrastuspüüdjate poolt välja püütud aastane kogus saja tonni ligi,” arutles Saar, kes ootab nüüd huviga, mida näitab käsilolev jätkuprojekt, mille käigus kalad kaalule pannakse.
Emajõel püüab kala ka paarkümmend kutselist kalurit, kes kalandusstatistika kohaselt püüdsid jõest 2008. aastal 30 tonni ja 2009. aastal 20 tonni kala. Samasse vahemikku on see jäänud ka varasematel aastatel.
“Seega võib arvata, et harrastuskalamehed püüavad kutselistest viis korda enam kala Emajõest,” sedastas Lõuna-Eesti kalastajate seltsi juht.
Õngemehed palistavad kaldaääri
Nii kui ilmad jäämineku järel ilusaks lähevad, palistavad õngemehed kohe ka Emajõe kaldaääri. See on kindel märk, et kevad on ülikoolilinna jõudnud.
“Tulin kella kolmeks öösel siia, et head kohta saada, aga kaks meest olid ette jõudnud,” rääkis üleeile keskpäeval kõige uuema silla lähedal õngitsev Harri Pärn ja lisas, et isegi mõni meeter
eemal ei pruugi nii hästi näkata.
“Eile oli kõva päev, kuue tunniga püüdsin 16 latikat, aga täna on asi nirum,” tunnistas Pärn ja otsis kotist fotograafile näitamiseks kahest püütud kalast suurima. Umbes kaks kilo, arvas ta latika kohta.
Mihhail Andrejev oli aga sunnitud oma äsja õnge otsa jäänud haugi vette tagasi viskama. On ju haugil parasjagu keeluaeg.
Pärna lähedal kalastav Harri Tamm ütles, et Emajõgi on kalarikas jõgi. On latikat, särge, säinast, koha, mida kõike. Ja kui õnneks läheb, võib lausa purikaidki kätte saada. Tänavugi olla keegi Emajõelt 9,8kilose karpakala kätte saanud, teadis ta. Tema enda rekordkala, samuti karp, on kaalunud 4,8 kilo.
