EMi lipud lehvivad Eesti mastide otsas
“Jah, on tõsi, et jalgpalli EMile telliti lipumastid meie tehasest,” ütleb Soomes asuva peakorteriga Flagmore Gruppi kuuluva ASi Flagmore müügijuht Rivo Sisas.
Euroopa meistrivõistlustele telliti kokku 400 masti, neist pool Poola ja teine pool Ukraina mängupaika.
“Tõtt-öelda näeb meie maste välismaal üsna paljudel suurüritustel,” lisab Sisas. Kose vallas toodetud mastid kannavad lippe aga ka koduõuedes.
“Me seda päris ei julge ütelda, et oleme maailma suurimad tootjad, kuna ei tea, mis toimub Aasias,” räägib Rivo Sisas. “Aga vähemalt oleme üks suurimatest ja Euroopa kümmekonna tootja seas kindlalt suurimad.”
Alles nelja kuu eest Kolu külas asuvasse uhiuude tootmishoonesse kolinud ettevõte tegutses seni Kõue vallas Habaja külas. Nüüd on mastimeistritel ruumi oma pikamõõtmelise toodanguga normaalselt ringi käia.
Kõik algab masti värvist
Flagmore Grupis on asi korraldatud nii, et põhiosa toodangust toodetakse Eestis ja erilisi maste, eriti pikki (14–22 m) või kaheosalisi, valmistatakse Eesti ettevõtte tütarfirmas
Poolas.
Vastupidiselt ettekujutusele algab lipumasti valmistamine masti värvimisest.
Värv kantakse pikale kileribale ja selle peale hakatakse laduma klaasriide kihte, mille hulk sõltub masti pikkusest.
Lipumaste saab valmistada ka tööpinkidel, aga Kolu külas tehakse kõike käsitsi. Sisase sõnul on käsitöömastid tugevamad ja kvaliteetsemad.
Alles siis, kui klaasriide kihid, mille vahele pintseldatakse vaik, on paigas, keeratakse see kogum rulli – kõige alla pandud värv kinnitub klaasriide külge.
Mastid tõstetakse vormi sisse poolteiseks tunniks kuivama. Kui see tehtud, lõigatakse need mõõtu ja eemaldatakse rullimisel jäänud kinnitusriba. Tellija saab masti koos pappkastiga, milles kõik tarvikud (ankrupoldid, nöör, nöörihoidja, tipp, tipukuul jne) ning
juhend.
Sisas näitab tipukuule, mida nimetab kujust lähtuvalt “sibulateks” ja “seenteks”. Eestlased eelistavad hõbedasi või valgeid sibulaid. Rootslased tahavad kuldseid sibulaid, kuna see tähistab nende jaoks kuningakrooni.
Ka jalgpalli EMile telliti üheksa meetri pikkused kuldse tipukuuliga mastid.
Vastavalt tellija soovile kas paigaldatakse või ei paigaldata jalg ning nööriavad. Kui kusagil lipud lehvivad, tunnevad Kolu tehase inimesed omatehtud mastid enamasti ära. Eelkõige on eristavaks tunnuseks jalg, mille tüübid on nende tehases disainitud ja ka patenteeritud.
Valge kõrval ka hõbedased
Nüansse on veel: kinnitus või põikpuu (öeldakse ka banner bar) olemasolu. Jalgpalli EMi mastid on põikpuuga, mis hoiab lippu pingul ja kogu aeg nähtaval.
“Bänneriga maste tellivad tavaliselt ka firmad ja korporatsioonid, sest neile on tähtis, et nende logod lippudel hästi silma paistaks,” ütleb Sisas.
Kuigi üldiselt eelistavad inimesed valgeid maste, on tulnud toota ka muuvärvilisi, näiteks punaseid. “Tuleb ette sedagi, et Lõuna-Euroopa jaoks, kus traditsiooniliselt kasutatud metallist lipumaste, on tulnud klaasfiibrist mastid hõbedaseks värvida, ja sealsed tootjad on Põhjamaade jaoks oma metallist maste valgeks värvinud,” jutustab Sisas.
Erinevus on ka see, et paljudes riikides ei ole kommet lipumasti koduõuele üles panna.
“See komme on olemas Skandinaavia maades ja Taanis ning pärast taasiseseisvumist aina laienevalt ka Eestis,” räägib Sisas. “Aga näiteks Lätis, Leedus või Venemaal seda ei tehta.”
Oma ajaloo jooksul on AS Flagmore müünud umbes miljon lipumasti. Kolu tehase toodangut võib leida 45 riigist üle maailma, muu hulgas näiteks Etioopiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Araabia Ühendemiraatidest.
Lõpptarbijale müüakse toodang grupi esinduste kaudu, mis asuvad Soomes, Rootsis ja USAs. Eestis on mastide üks edasimüüjaid OÜ Lipuvabrik, kes valmistab ka lippe ja paigaldab maste.
Hea minek on toodangul märtsist juuli esimese pooleni, mil müüakse 65% kogu kaubast – põhitarbija Skandinaavia lipumaste talvel külmunud pinnasega ei paigalda.
Tehases töötab 29 inimest. Aasta tootmisvõimsus on 60 000 masti. Kui need kõik pikali jutti maha panna, saaks kogupikkuseks 600 kilomeetrit.
