Enamus Eesti loodusklikke pühapaiku on kaardistamata ning hävimas
Toetusrühma esimees Annely Akkermann rõhutas pühapaikade tähtsust Eesti kultuuriloos ja vajadust leida vahendid pühapaikade arengukava eesmärkide täitmiseks. "Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on väärtuslik ja samas ohustatud osa meie kultuuri- ja looduspärandist. Enamus pühapaiku on paraku kaardistamata ning hävimas unustamise ja inimtegevuse tõttu. Kõige kurvem kaasus on kahtlemata Maardu hiie langetamiseks müümine riigi poolt, mille põhjustas teadmatus ja puudulik kaardimaterjal" ütles Annely Akkermann.
Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk märkis, et aastateks 2015-2020 kavandatud arengukava eesmärk on kaardistada pühapaigad kogu Eestis ning muuta nendega seotud andmed kättesaadavaks ametnikele, maaomanikele ja huvilistele.
Toetusrühma liige Priit Sibul toonitas, et pühapaikade kaardistamisega on kiire, sest 10 aasta pärast pole enam neid vanemaealisi põliselanikke, kes aitaksid pühapaigad maastikul üles leida. "Vastutuse veeretamine ühelt asutuselt teisele tuleb lõpetada ning lahenduste leidmiseks peame kõik panustama. Prioriteet on arengukava käivitamine ja vajaliku rahastuse tagamine," sõnas Priit Sibul.
Nõupidamisest võtsid osa veel Riigikogu liikmed Aivar Rosenberg, Tõnis Kõiv, Inara Luigas ja Tatjana Jaanson. Kutsutud olid Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik, kultuuriministeeriumi kultuuriväärtsute asekantsler Tarvi Sits, muinsuskaitseametist peadirektori asetäitja Carolin Pihlap, arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas, ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu ja looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk, põllumajandusministeeriumi esindaja Katrin Rannik ning Hiite Maja SA juhataja Tiit Kaasik.
