Endises saunas töötab salapärane kohukesevabrik
Väljast vaadates ei meenuta miski selles pikas punastest tellistest viilkatusega majas tööstushoonet. Sisse astudes tulvab aga vastu magus lõhn, mis hõljub eriti tugevalt tootmisruumides.
Seal saavad viiel-kuuel päeval nädalas kohupiimast pressitud pulgad sisse moositäidise ja peale pruuni või valge sulašokolaadist glasuuri. Jahutustunnelist läbi ja otse pakendamisse. Tootmisliinilt tuleb 35 sorti glasuurkohukesi, kokku kolm miljonit tükki kuus.
“Oleme püüdnud rusikatega mitte vehkida enne, kui muna munetud on,” põhjendab Delibalt Production OÜ juhataja Andrus Mõttus, miks nad on hoidnud madalat profiili, nii et enamik kohukesesõpru pole Tõrva vabrikust kuulnudki.
Üle tuhande ruutmeetri tootmispinda
Vabriku idee tuli tegelikult üle nelja aasta tagasi, kui Mõttuse koolivend oli Teres kohukesetootmise käima lükanud. “Mõtlesime koolivennaga, et teeme iseenda oma ja teeme paremini,” ütleb Mõttus, jättes koolivenna nime saladuseks.
Algul plaaniti tootmine püsti panna Tallinna lähedal, kuna pealinnas on Eesti kõige suurem turg. Siis aga sai teatavaks, et Tõrvas, kust mehed pärit, on endisesse sauna ehitatud leivatööstus pankrotti läinud ja ruumid müügis.
Hoone renoveeriti täielikult ja seal on nüüd üle tuhande ruutmeetri kõigile nõudmistele vastavat tootmispinda. Sisseseade osteti Leedust ning kolm ja pool aastat tagasi alustati tootmisega.
Kohalik päritolu ja sealsete inimeste tundmine oli pluss usinate töötajate leidmisel. Nendega on juhataja tõesti rahul. “Kõige suurem ärisaladus ongi see, et meil töötavad nii ilusad tüdrukud,” viskab ta nalja. Ettevõttes saab tööd kokku 45 inimest.
Põhitoorainet — kohupiima ja moosi — ostetakse peamiselt Eestist ja mingil määral ka Lätist. Läti piiri lähedane asukoht on nüüd lausa kasuks, kuna enamik toodangust rändab üle lõunapiiri. Kui ikka õhtul seitsme ajal saabub tellimus, mis sorti ja kui palju kohukesi peab järgmiseks keskpäevaks Riias olema, tuleb tegutseda kiiresti ja lühem vahemaa on eeliseks.
Enamik toodangust müüakse Lätis, kus ollakse esindatud kõigis sealsetes kaubanduskettides. Aga ka Leedus. Eestisse jääb vaid iga viies kohuke. Kui eestlased söövad hea isuga küpsist sisaldavat maiust, siis lätlased armastavad väga leivakohukesi.
Kohukesed karudele ja metssigadele
Ettevõttel on soov saada jalg ka Soome turu ukse vahele, kuna omanikeringis on ka soomlasi. Tõsi, soomlaste jaoks on kohuke uus ja harjumatu toode. Samas loodavad magusameistrid, et kuna paljud soomlased käivad Eestis ja saavad siin kohukesemaitse suhu, ostetakse ehk mõned batoonid kaasagi. Praegu müüb Tõrva vabrik Soome väikesi koguseid ja loodab, et seda on võimalik kasvatada.
Delibalt Productioni oma kaubamärgi MuMa all valmistatakse kümmet eri maitsega kohukest.
“Tahtsime teha piimarasva baasil tervislikke ja maistvaid tooteid,” selgitab Andrus Mõttus. “Arvasime, et inimesed hoolivad oma tervisest, aga praegu vaadatakse hoopis hinda.”
Ta toob võrdluse suitsetamisega — kõik teavad, et suitsetamine on kahjulik ja võib isegi tappa, aga paljud ikkagi suitsetavad. Samamoodi teatakse hüdrogeenitud taimerasva kahjulikkusest, kuid eelistatakse seda sisaldavaid tooteid odavama hinna tõttu.
Masuaeg on viinud sinnani, et kaubandusketid nõuavad teatud hinnaga toodet. Nii ei jäägi muud üle, kui muuta retseptuuri ja valida odavamaid tooraineid, mille tagajärjel kannatab aga tihtipeale maitse.
Nii on ka Tõrva vabrik oma piimarasvaga MuMa kohukeste kõrvale välja töötanud odavama sõsara — taimerasvaga Ma desserdid. Nende seas on kõige eksklusiivsem šokolaadiglasuuriga piparmündimaitseline maius.
“Kui on suur valik, siis on inimesed ikkagi konservatiivsed ja ostavad juba harjumuspäraseid tooteid,” märgib Mõttus, kes ei ole ise suur magusasõber, aga kui kohukese valib, siis ikka klassikalise vanillimaitselise.
Samas tunnistab ta, et osa tarbijaid tahab proovida midagi uut. Iseasi, kui suur see hulk on ja kas uued ning omapärased maitsed leiavad piisavalt suure ostjaskonna, et jääda poesortimendis püsima.
Näiteks nende rabarberikohuke oli väga hea, nagu kiitsid kõik, kes seda proovisid. Aga eelneva kogemuseta ei tõusnud enamiku ostjate käsi seda riiulilt korvi panema ja väikse läbimüügi tõttu lõpetati rabarberikohukese valmistamine.
Suure osa ettevõtte toodangust moodustab oma kaubamärkide kõrval allhanketöö — kõigi Balti riikide jaoks Rimi ning Läti–Leedu jaoks Alpenrose, aga ka Balbiino kaubamärki kandvate kohukeste valmistamine. Nii et Tõrva kohukesetehase toodangut peaks leidma pea igast suuremast poest.
Lisaks kahejalgsetele saavad Tõrvast pärit kohukestega teha suu magusaks ka neljajalgsed. Mittestandardsed ja praaktooted viivad jahimehed karude ja metssigade jaoks rajatud söötmispaikadesse.
