Enel Liin: On kuritegu jätta lollidele alles nende raha
Eesti inimesed - tootjad, põllumehed, külaedendajad, on suure töö ära teinud. Kalli laenuraha ja nö vene majanduskriisi kiuste 1990. aastatel. Selle töö tulemusena saime 2004 Euroopa Liidu liikmeks. Praegu oleks aeg parimate viljade maitsmiseks. Toetusrahad voolavad stabiilselt Eesti poole ning on just uuel rahastusperioodil 2008-2013 tõelise hoo sisse saanud. Kahjuks ainult paberil. Eks teadjamad saavad olukorra tõsidusest aru. Teadjamate hulka kuuluvad ka riigijuhid, kes aeg-ajalt ikka hurjutavad ja julgustavad vaba arenguraha kasutama süüvimata kasutamise reeglitesse.
Tõeliselt suured lootused on eurorahadele ülesehitanud kodanikeühendused. Reeglina on küla aktiivsed inimesed koondunud erinevatesse MTÜ-desse, loonud oma nö toimiva külavalitsuse. Külaaktiiv on kinnitanud oma küla (meie juures on harjutud rääkima ka kantidest) arengukava, st küla perspektiiv on hinnatud läbi tema inimeste erinevate arvamuste ja märgitud maha eesmärkide saavutamise teed.
Oma ameti ja varasema külavanema tegevuse kaudu olen hästi kursis tänaste külaarendajate probleemidega. Ka rõõmu tuleb ette.
Paraku, tänane probleem tundub küll alguses ületamatu, ja siinkohal on kindlasti vajalik riigipoolne sekkumine.
Paljud MTÜ-d said rahastuse eelmisel aastal PRIA meetmest 3.2 „Külaelu aredamine". Tegevus ühe objekti valmis ehitamisel on järgmine: MTÜ esitab projektitaotluse tegevuse või ehitise rahastamiseks kindlaksmääratud kuupäevaks meetme rakendusüksusele, kes hindab projektitaotluse vastavust ja teeb siis kas toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsuse. Toetuse maksimumsumma on 60 000 eurot, mis ühele külale on ikka vägagi märkimisväärne toetus. Peale positiivse otsuse saab MTÜ rahvas usinalt tööle asuda.
Nüüd aga algavad probleemid. Nimelt maksab PRIA projektitoetuse alles pärast objekti või tegevuse valmimist/läbiviimist välja. Nii ongi enamasti tegevuste alustamise ja lõpetamise vahel vähemalt poole aastane vahe. Selle aja sees on aga toetuse saajal vaja maksta ehitajale objekti ehitamise eest. Reeglina ei ole MTÜ arvel vaba miljonit ning seni on kõigi külade suureks abistajaks olnud Maaelu Arendamise Sihtasutus ehk MES. MES andis MTÜ-le laenu ja MTÜ maksis ehitajale ning esitas peale objekti valmimist aruande ja väljamaksetaotluse PRIA-le. MTÜ kanda jäid ka mitte just väikesed intressikulud. Süsteem toimis, ehkki oma vigadega. Nimelt pidi laenu saamiseks olema laenu käendaja, kelleks enamasti oli mõni tubli liige. Kui arvate, et mis see siis ära ei ole, küsige endalt: kas mina olen valmis oma küla projekti jaoks käendama peaaegu miljoni kroonist summat oma isikliku varaga? Mitte paljud. Ja kellel olekski selline vara ette näidata?
Sellest aastast on olukord muutunud aga veelgi nutusemaks. Samasse 3.2 meetmesse võeti taotlusi vastu jaanuaris, veebruaris tegi Maaelu Arendamise Sihtasutus otsuse MTÜ-le enam mitte laenu anda. Nüüd peavad MTÜ-d pöörduma panka, et saada laenu. Kuna MTÜ-d, vähemasti meiekandis, on paljad kui püksinöpsid (puuduvad varad), ei anna ükski pank neile laenu. Panka peab minema keegi külaarendajatest, võtma isiklikult laenu oma isikliku vara tagatisel ja ehitama külaplatsi, vahetama endise koolihoone katuse, rajama laululava jne.
Kuidas küll edasi - tahaks karjuda, aga keegi ei kuule ju!
MES soovib saada tagasi antud laenud, aga väidetavalt ei ole tagasimaksmise probleemid selle veebruarikuu otsuse taga. Nö hapuks läinud laene või objekte on ehk paar, mis ei ole riigi mastaabidest kirjutades ja arvutades mitte mingi näitaja. Aga see on selle käendaja pere tragöödia!
Me keegi ei ole kaitstud inimliku eksimuse eest, mis sellise nõude võib tuua. Ja täna võime juba rääkida ka mõne petturist ettevõtja pahatahtlikkusest. Muidugi sõlmib MTÜ lepingu tööde teostamiseks, aga mis siis, kui peale mõnda vaheakti ja umbes poole raha välja maksmist on ettevõtte kadunud või pankrotis? Kohtus läheb teatavasti kaua ja intressikulu võib selleks ajaks süüa kõik tulu. Rääkimata tervisest.
Väidetavalt on põllumajandusministeeriumis kaalumisel muudatusettepanek, mis võimaldaks ettemaksu tegemise peale rahastamisotsust. Aga see võtab aega, kuna toimetatakse läbi maaelu arengukava ja MTÜ, mis läheb ettemaksu 20% ulatuses taotlema peab ikkagi tagama ka ettemaksu vähemalt 110% ulatuses.
Selleks projektivooruks on Põlvamaal kasutada seitseteist miljonit krooni, mis tooks meie küladesse uusi ilusaid objekte ja huvitavaid tegevusi. Praegu on suur oht, et need arengurahad jäävad kasutamata. Terve riigi peale teeb see mitusada miljonit. Ja probleem pole mitte ainult selle meetmega. Sellised probleemid on enamusel MAK-i kaudu rahastatavatel meetmetel sh LEADER meetmel.
Paljud kohalikud väikeettevõtjad olid arvestanud nende rahade kasutusele tulekuga ja reaalse tööga juba sellel aastal, sest MTÜ-d panevad oma projektitaotlused kokku kasutades kohalike ettevõtete pakkumusi arvestades. Kas tõesti oleme nii rikkad, et uputame oma majanduse nüüd lisaks langusele veel ka bürokraatiasse?
Ja see suur kodanikualgatus, mis just nüüd hakkab jalgu alla saama ja vedu võtma saab ... karistatud.
Eestlased on huvitav rahvus. Laulame küll ühtselt koos, aga enda ja oma huvide eest seista ei oska. Ei huvita. Ja kardame ikka, nagu repressioone oodates. Ka mulle öeldi, mis sa tõmbled - las teised teevad.
Kõige selle foonil tundub, et oleme taas oma normidega üle pingutanud. Mäletate, siis kui külapoes pidi mõne eriti innuka ametniku tõttu olema kuus kraanikaussi.
Ostap Bender ütles: "On kuritegu jätta lollidele alles nende raha!"
Enel Liin on Veriora vallavanem
