Erataimlad tõstavad riigi monopoli vastu pead
Tomingas märkis, et ühingu loomise eesmärk on koondada ühtse katusorganisatsiooni alla kodumaised eraettevõtjad, kelle tegevusalaks siinmail kasvatatud metsaistutusmaterjali tootmine.
„Tahame heas mõttes murda RMK senist monopoolset seisu, sest paarkümmend miljonit igal aastal turule tulevat metsataime on toodetud just RMK taimlates,” selgitas ta. „Praegu toodab kasutatavatest metsataimedest 75% riik, 25% eraettevõtjad. See vahekord võiks aga olla 50:50. RMK taimede ületootmine on aastaid piiranud uute erataimlate turule sisenemist, sest RMK taimede hinnatase on olnud ebaloomulikult madalal.”
Richard Tomingas on seda meelt, et eraettevõtjatest taimekasvatajad sooviksid näha kindlat ja konkreetset riiklikku metsataimekasvatuse strateegiat. Üks samm selles suunas on juba kasvõi see, et uude koalitsioonilepingusse on kirjutatud klausel kodumaise puidu kasutamise eelistamiseks ja siinse metsa genofondi kaitsmise tõhustamiseks. Näiteks lõuna poolt toodud taimede agar kasutamine kujutab endast reaalset ohtu meie metsade genofonile. Sagedasem on nendest taimedest kasvanud puudel külmalõhede tekkimine. Külmalõhed omakorda soodustavad mädanikukollete tekkimist ja teisi puidukahjustusi.
Kaheaastane potitaim maksab näiteks Rootsis 26 eurosenti tükk, kusjuures 75% sellest hinnast kujuneb esimesel kasvuaastal. Metsataimekasvatajad panevad nüüd ette, et kui RMK-l jääbki metsataimi oma vajadustest üle, siis vabaturul müüakse need ainult enampakkumise korras. Samuti soovitakse, et riiklikku toetust jagataks vaid kohalikku päritolu metsakultiveerimismaterjali kasutajatele. Seemnemajandus aga tuleks korraldada nõnda, et ka kohalikule eratootjale jaguks piisaval hulgal kontrollitud päritoluga kvaliteetset seemet.
Eesti Metsataimetootjate Liit on esindusorganisatsioon, mis ei tegele taimede turustamisega - oma toodangule ostjate leidmine jääb ikka iga taimekasvataja enda hooleks.