ERM: andke või pool rahagi!
Kui varem lootis ERM toetusraha terve maja ehitamiseks, siis suvel vormistati taotlus ümber märksa tagasihoidlikumaks palveks. Toetada paluti vaid seda osa uue maja ehitamisest, mis on suunatud avalikkusele.
“Näitusesaalid, konverentsi- ja teatrisaalid, lugemissaalid, muuseumipood, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ruumid ja muud avalikud ruumid, kuhu inimesed sisse pääsevad,” selgitas ERMi direktor Krista Aru.
Ülejäänud majaosa rahastamine jääks Eesti enda kanda.
See, et taotluses pole enam fondihoidlaid ja teadlaste tööruume, on seotud asjaoluga, et rahaallika, kust ERM toetust küsib, on eurobürokraatia reserveerinud eelkõige turismialaste objektide edendamiseks.
Segadust tekkis palju
Kuna suvine taotlus kõneles vaid avalikest ruumidest, saatis ERM ka tasuvusanalüüsi ainult avalike ruumide kohta.
Kuid siiski küsis Euroopa Komisjon sügisel näha kogu maja tasuvusanalüüsi. Kuni selle dokumendi saamiseni taotluse menetlemine peatati.
“See on väga lihtne asi, sest kogu maja tasuvusanalüüs oli meil juba olemas, see oli eelmine kord ju ka menetluses. Seetõttu saime selle ka ruttu ära saata,” rääkis Aru.
Ometi tekkis sellest küsimisest avalikkuses palju segadust.
“Olen pidanud tuhat korda selgitama, et tegu ei ole uue taotlusega, et Euroopa Komisjon ei andnud meie taotlusele mingit hinnangut ega küsinud mingit hinnangulist küsimust, vaid lihtsalt natuke lisainfot,” nentis Aru.
Eelmisel reedel saatis rahandusministeerium vajalikud dokumendid teele ning nüüd menetleb komisjon ERMi 32 miljoni euro suurust taotlust edasi.
Hoone kogumaksumus selgub ehitushanke käigus, seni on välja käidud 51–87 miljonit eurot.
Otsus võib tulla peagi
Aru sõnul võib Brüsselist vastus tulla juba selle aasta sees, kuid kiiresti lähenevat aastalõppu ja senist töökiirust arvestades on tõenäolisem, et otsus saabub jaanuaris.
Ta möönis, et ehkki Euroopa Komisjon ei kahtle ERMi tasuvusanalüüsi metoodika adekvaatsuses, näeks komisjon siiski hea meelega, et ERMi uus maja tasub end majanduslikult ära.
“Kuid seda, et maja hakkaks ennast majanduslikult ära tasuma, pole ka meie ise kunagi uskunud,” sõnas Aru. “Komisjon vaatab seda algusest peale väga teise pilguga, arvestamata meie kultuuriloolist tausta ja selle maja olulisust meile.”
Aru sõnul võis olla viga, et ERM juba oma esimeses rahataotluses ei rõhutanud plaani muuta uus muuseumihoone kultuurikeskuseks, kus hakkavad lisaks muuseumile tegutsema arvukad mittetulundusühingud, loomemajanduskeskused jm.
Peaminister Andrus Ansip ja kultuuriminister Rein Lang on teatanud, et euroraha saamata jäämise korral ehitab ERMi riik.
Aru sõnul ei ole selle “plaani B” detailid veel kokku lepitud. Tõsisem töö ses vallas algab siis, kui Euroopa Komisjoni lõplik otsus peaks osutuma eitavaks.
Kevadel Maalehele antud intervjuus kirjeldas Aru ERMi praeguste hoidlate kehva ja lausa avariiohtlikku seisukorda. Tänavused esimesed sügistormid pole siiani õnnetusi siiski kaasa toonud.
“Oleme suutnud neid ennetada, sest kogu meie kollektiiv on füüsiliselt kogu aeg valvel. ERMis pole enam inimest, kelle tööpäev piirduks loetud tundidega. Me käime oma kanalisatsioonikaeve igas kuus vaatamas,” rääkis Aru.
ERMi uus maja
- 1993 toimus esimene Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkurss, asukohaks oli krunt Tartu kesklinnas. Võidutööks valiti Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavand “Põhja konn”.
- 2003 otsustati rajada ERMi uus peahoone Raadile.
- 2006 lõppenud arhitektuurikonkursil tunnistati võidutööks eskiisprojekt nimega “Mälestuste väli”, autorid arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane.
- 2009 esitas ERM taotluse projekti “Mälestuste väli: Eesti Rahva Muuseumi kui üleriigiliselt olulise kultuuriturismi-, uurimus-, haridus- ja külastuskeskuse väljaarendamine“ rahastamiseks.
- 2010 alustati uue muuseumihoone maa-ala puhastamist jääkreostusest.
- Tänavu kuulutati välja ka ERMi ehitushange, mis paraku nurjus. Euroopa Komisjon pole rahastamist siiani otsustanud.
Allikas: ERM
