Esimene köögiviljaaed
Kehvadel aegadel tõuseb potipõllundus taas au sisse. Sinna, kus varem olid lillepeenrad ja muru, rajavad paljud nüüd peenramaa. Kes aga varem pole midagi ise kasvatanud, sel pole ka kogemusi, mida ja kui palju on otstarbekas külvata-istutada. Küsime seda maaviljeluse instituudi teadurilt ja kogenud aednikult Malle Järvanilt.
Kuna suvel tuleb tervislikku rohelist süüa nii palju kui võimalik, peaks koduaiast kindlasti saama aedsalatit.
Jah, aedsalat on kõige väärtuslikum otse peenralt kööki tuues, sest ta närbub ja rikneb ruttu. Aedsalatil on palju teisendeid ning värvilisi sorte. Aedsalatit võib kasvatada ka aiavaasis, rõdukastis ja isegi lillepeenras.
Lehtsalat kasvab kiiremini ning teda on lihtsam hooldada kui peasalatit. Lehti saab ükshaaval murda, taime südamikust kasvab neid pidevalt juurde. Ära võib lõigata ka kogu taime.
Peasalat jaguneb võisalatiks ja jääsalatiks. Võisalat kasvatab õrnade lehtedega koheva peakese, jääsalatil on mõnusalt krõmpsuvad lehed.
Külvake mitut sorti vähehaaval mitu korda. Salatilembesel perel võiks korraga kasvamas olla 4-5 suurt lehtsalatitaime ja sama palju peasalatit, proovida võiks ka rooma salatit.
Aedtill jm maitsetaimed?
Tilli läheb köögis vaja iga päev. Piisab meetripikkusest reast. Kuna õrna leherikka tilli tarvitusaeg on lühike, külvake seda 3-4-nädalase vahega uuesti. Pange kasvama ka mõned põõsastilli taimed, neilt saab lehti noppida pikemat aega.
Võrratu maitsetaim on petersell, mis kevadel külvatuna annab saaki hilissügiseni ja veel järgmiselgi varakevadel. Külvake umbes meetripikkune rida.
Salatipeenral või kasvuhoones leidke koht paari vürtsbasiiliku jaoks. Pole paha, kui üheaastastest maitsetaimedest on olemas ka paar puhmikut kurgirohtu, aed-harakputke ja aed-piparrohtu. Lihtsam on need mõned taimed osta kui ise külvata.
Aga sibul?
Mugulate saamiseks pole mõtet sibulat kasvatada, sest need on küllalt odavalt müügil aastaringselt. Tippige kevadel peenrale umbes 0,5 kg suuremaid tippsibulaid. Juba mõne nädala pärast saate vitamiinirikkaid pealseid.
Tänuväärne on lühikese kasvuajaga salatsibul, mis külvatakse kevadel otse peenrale.
Peenral tasub pidada murulauku, longuslauku ja talisibulat, need on püsikud. Kui te nad varakevadel aegsasti loori või kilega katate, on esimene roheline varakult omast käest võtta. Aeg-ajalt tuleb neid väiksemaks jagada või külvi teel uuendada.
Herneid võiks palju olla, sest suvel armastavad nendega kõik maiustada.
Kasvatage eri kasvuajaga sorte või siis külvake üht ja sama sorti erineval ajal, et saaki saaks korjata pikemat aega. Varajane sort külvake kohe, kui muld lubab, viimase külvi võib teha juuni esimesel poolel. Hernepeenra pikkus võiks olla 5-7 meetrit.
Väga maitsev ja ka ilus on aeduba.
Aedoa tarvitamise aega saab samuti pikendada korduskülvide või eri sortidega. Pere vajaduse rahuldab umbes 10-15 taime. Saaki hakkab saama varem, kui kasvatate mõned kõrge aed-oa taimed ette: külvake seemned 3-4 kaupa potti ja pärast öökülmade möödumist istutage taimed mullapalliga välja, hiljem toestage. Madalalt aed-oalt saab kaunu korjata paari-kolme nädala jooksul, kõrgelt kauem.
Suurepärane aedvili on suvikõrvits: maitsev, mitmekesiste kasutusvõimalustega, efektse välimusega.
Kui korjata suvikõrvitsate vilju õiges tarbimisfaasis ehk siis noorelt, paari-kümne cm pikkusena, rahuldab 4-5 taime pere vajaduse kuni sügiskülmadeni. Kui ostate istikud, siis võiks valida erinevad sordid - on kollase-, rohelise- ja valgeviljalisi. Suvikõrvitsat kutsub rahvas ka kabatšokiks või tsukiiniks. Kehval suvel annab ta palju kindlamat saaki kui peenrakurk.
Mitu kurgitaime võiks peenral olla, et vältida kurgiuputust?
Kui kurki ei hoidistata, piisab perele umbes 10 taimest. Väikeseviljalist kurki võib kasvatada kasvuhooneski, seal laske tal ronida mööda nööri või võrku. Salatikurgiks võib kasvumajja panna ka pika- või poolpikaviljalisi hübriidsorte. Nende saagikus on suurem, piisab 3-4 taimest.
Kui on olemas kasvuhoone, tasub kindlasti kasvatada tomatit ja miks mitte ka paprikat.
Omakasvatatud tomatid-paprikad maitsevad alati palju paremini kui poe- või turukraam. Väikepere suviseks ja sügiseseks vajaduseks piisab kümmekonnast tomatitaimest ja viiest paprikast. Viljelge erinevaid sorte.
Kui kasvuhoonet pole, võib madalakasvulisi tomatisorte kasvatada ka avamaal või kiletunnelis.
Millist juurvilja on mõistlik kasvatada?
Redis külvake kevadel esimesel võimalusel kasvuhoonesse või aeda. Ussitamise vältimiseks katke külv kohe kattelooriga ning hoolitsege küllaldase mullaniiskuse eest.
Peeti või kaalikat on ehk lihtsam poest osta, kuid porgand ei tohiks puududa ühestki koduaiast. Väikese pere tarbeks piisab 3-5 m² porgandist. Ühtlasemalt külvamiseks segage peenike seeme kuivatatud kohvijäägi, saepuru või jämedateralise liivaga. Kõigepealt kastke külvivao põhi korralikult märjaks, seejärel siputage seeme ja katke mullaga. Peenra pinda ärge enam kastke, sest see tekitab mullale kooriku!
Hoidke katteloor peenral vähemalt juuli keskpaigani, et vältida porgandi-lehekirbu (krussis lehed, "habemikud" teravatipulised juurikad) ja porgandikärbse (ussitanud juurviljad) rüüstet. Varastelt sortidelt saab esimest valikulist saaki juba jaanipäeva paiku.
Aga kapsad?
Kapsaste aias kasvatamise puudus on see, et neil on mitmeid raskesti tõrjutavaid kahjureid, kes sageli hävitavad kogu taime. Katteloori oskuslikult kasutades saab taimi nende eest siiski kaitsta.
Kõrge toiduväärtuse pärast on mõtet kasvatada lill- ja spargelkapsast. Spargelkapsalt saab õisikuid lõigata korduvalt.
Tarbimisperioodi pikendamiseks külvake lill- ja spargelkapsast mitu korda, nii et neid saaks aprilli lõpust kuni juuli alguseni 10-15 taime kaupa kasvukohale istutada. Selline konveiermeetod varustab pere kapsaõisikutega jaanipäevast sügiskülmadeni.
Kui soovite juba varasuvel haugata midagi värsket ja mahlakat, siis kasvatage nuikapsast, mis on kõige lühema kasvuajaga kapsas. Külvake kevadel otse peenrale, võib teha korduskülve. Kuna nuikapsa varsvili puitub suhteliselt ruttu, võiks korraga kasvamas olla mitte üle 10 taime.
Kevadsuve ei kujuta ette ilma rabarbrikoogita.
Rabarbrit võiks olla 1-2 puhmikut, punasevarrelised sordid on paremad. Saagi alguse saab tuua varasemaks, kui katate kasvukoha veel külmunud maa ajal musta kilega.
Mõnusate suviste suppide tarbeks võiks olla ka lapike hapuoblikat. Pärast lehtede mahalõikamist annab ta korduvalt saaki.
Sorte on müügil tohutult, mille järgi valida?
Kui eesmärk on kasvatada aedvilja vaid suviseks tarbimiseks, siis eelistage varajasemaid sorte, sest neid saab rutem tarbima hakata.