Esimesed karud on talveunest ärganud. Metsaott inimesele reeglina ohtlik ei ole, aga ettevaatlik tasub temaga kohtudes olla
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi nõuniku ja bioloog Kaarel Rohu sõnul ärkavad soojade ilmade tulekul tavaliselt esimestena taliuinakust isased karud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emakarud koos kesktalvel sündinud poegadega. „Varakevad on karudele pärast uinakust tõusmist raske aeg, kuna süüa napib,“ selgitas Roht.
Sigade Aafrika katku ja metsigade toitmiskeelu tõttu valitseb enamikel jahimeeste rajatud söödaplatsidel tühjus. „Harjumuspäraselt on karud neid ikka eelmistel aastatel külastanud,“ kommenteeris Roht. „Kevadel tuleb ette ka juhuseid, kus näljane karu on murdnud põdravasika, metssea või metskitse. Kui karud ei leia raipeid ning imetajaid kätte ei saa, tuleb neil piirduda taimse toidu ja tõukudega“.
Eelistatult süüakse sel juhul rohttaimi ning mitmesuguseid marju (jõhvikaid, pohli jms). Kevade edenedes kontrollitakse üle ka kõik teelejäävad sipelgapesad.
Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 700 karu ja populatsiooni seisund on väga heas seisus. Viimastel aastatel on karu toidulaud olnud sigade Aafrika katku tõttu rikkalik, sest karu armastab raibet rohkem kui värsket liha.
Karu on Eestis jahiuluk, keda kütitakse kahjustuskohtades ning inimpelguse säilitamiseks. 2016. aastal kütiti 55 karu ja 2017. aastal 54 karu.