Esimesed karud on talveunest ärganud. Metsaott inimesele reeglina ohtlik ei ole, aga ettevaatlik tasub temaga kohtudes olla

 (27)
Kas päästavad väledad jalad või tuleb surnut teeselda?
Alaveski loomapargi karupojad
Foto: Tiit Blaat

Ida-Virumaal, Saaremaal ja mõnes teiseski kohas on lumel märgatud karude jälgi, mis annab tunnistust sellest, et meie metsade suurimad kiskjad ärkavad taliuinakust.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi nõuniku ja bioloog Kaarel Rohu sõnul ärkavad soojade ilmade tulekul tavaliselt esimestena taliuinakust isased karud, viimastena aga lahkuvad talvituspaigast emakarud koos kesktalvel sündinud poegadega. „Varakevad on karudele pärast uinakust tõusmist raske aeg, kuna süüa napib,“ selgitas Roht.

Sigade Aafrika katku ja metsigade toitmiskeelu tõttu valitseb enamikel jahimeeste rajatud söödaplatsidel tühjus. „Harjumuspäraselt on karud neid ikka eelmistel aastatel külastanud,“ kommenteeris Roht. „Kevadel tuleb ette ka juhuseid, kus näljane karu on murdnud põdravasika, metssea või metskitse. Kui karud ei leia raipeid ning imetajaid kätte ei saa, tuleb neil piirduda taimse toidu ja tõukudega“.

Eelistatult süüakse sel juhul rohttaimi ning mitmesuguseid marju (jõhvikaid, pohli jms). Kevade edenedes kontrollitakse üle ka kõik teelejäävad sipelgapesad.

Jahimeeste hinnangul elab Eestis vähemalt 700 karu ja populatsiooni seisund on väga heas seisus. Viimastel aastatel on karu toidulaud olnud sigade Aafrika katku tõttu rikkalik, sest karu armastab raibet rohkem kui värsket liha.

Seotud lood:

Karu on Eestis jahiuluk, keda kütitakse kahjustuskohtades ning inimpelguse säilitamiseks. 2016. aastal kütiti 55 karu ja 2017. aastal 54 karu.

Loe veel

Karu inimesele reeglina ohtlik ei ole, aga ettevaatlik tasub temaga kohtudes olla. Eriti siis, kui satutakse kokku poegadega emakaruga.

Jahimeeste soovitused: kuidas käituda, kui kohtad karu?
  • Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
  • Karu kuuleb väga hästi. Kui liigud looduses, siis tee aeg ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.
  • Kui näed karupoega või -poegi, taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus, ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitses viivitamatult ohu allikat ehk sind.
  • Ära mine uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui sina või su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa ka koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled sina, sest koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.
  • Kui leiad karu poolt murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.
  • Ole ettevaatlik ka majade ja suvilate hoovides. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel ka majade või suvilate hoovides. Ära hakka karu pildistama. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.
  • Ära jälita ega lähene karule. Metsloomaga kokku juhtudes ära asu teda jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.
  • Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled ägedat koera haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.
  • Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui sina.
  • Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (karu jooksukiirus on üllatav, 60 km tunnis).

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare