Esimest korda valitud aasta mulla tiitli pälvis leostunud muld

Järgmisel aastal erilist tähelepanu pälviv leostunud muld on Eesti üks viljakamaid ning universaalsemaid.

Eestis esimesena aasta mulla nimetuse pälvinud leostunud muld on tekkinud lubjakivisel lähtekivimil, mis tagab neutraalse reaktsiooni, aktiivse aineringe ja mitmekesise elustiku.

Pindmine 30–60 cm paksune kiht on leostumise tõttu vaesunud kaltsiumi- ja magneesiumikarbonaatidest. Huumusekihi ja lähtekivimi vahele on savistumise tulemusena tekkinud pruunikas sisseuhtehorisont, mistõttu kutsutakse seda ka pruunmullaks. Selle alumises osas võib esineda paekivi.