“Lemmikloomad ja hobused on slaavlastel alati olnud staatuse näitajad,” põhjendab Päkk idanaabrite huvi siinse loomaarstiõppe vastu. “Töö meie koolitatud, eurodiplomiga ja austust väärt loomaarstile oleks tagatud.”

Toiduainete töötlemise ja tootmise hügieeni õpetamine Venemaa, Ukraina, Valgevene (miks mitte ka Gruusia, Moldova) noortele aitaks nad aga eurostandarditele vastavalt mõtlema ja tegutsema ning oma toodangut edukamalt müüma.

Päka sõnul on teisigi ühiseid valdkondi, mida maaülikool võiks õpetada.

“Poleks paha väljavaade, kui sellise olulise ressursi nagu Vene metsa juures toimetaksid meie vilistlased,” toob ta näite. “Tunnustatud järveuurijate töö Peipsi järve kallal oleks veelgi tulemuslikum, kui idakaldal tegutsejad mõtleks samamoodi. Poleks paha perspektiiv, oleks auväärnegi õpetada Venemaale “mõisavalitsejaid”, hilisemaid peremehi.”

Päka arvates muudavad siin õppinud noored suhtlemise Venemaaga Eestile kasulikuks ja mugavamaks.

Sellise hulga üliõpilaste lisandumine Tartu ellu ei tooks aga mitte ainult elevust ja kirevust, vaid ka majanduslikku kasu. Tartust lähtuv idasuunaline raudtee- ja lennutransport saaks turgutust ning hotelli- ja üürimajandus hoogu.

Päka sõnul on tema mõttearendus iseseisev ja mingeid akadeemilisele avalikkusele suunatud arutelusid pole sellel teemal juhtkonna tasandil toimunud.


Kommentaar Jüri Lehtsaar

EMÜ õppeprorektor

Eesti Maaülikool on võõrkeelsete õppekavade arendamisel keskendunud eelkõige rahvusvahelisele teaduskeelele ning arendame sellest lähtuvalt ühe enam ingliskeelseid õppekavu. Selleks on ühelt poolt olemas nii akadeemiline võimekus kui ka tudengite huvi.

Ingliskeelsed õppekavad loovad ka venekeelsetest riikidest tulnud tudengitele oodatud võimaluse lääneliku hariduse omandamiseks.

Kuna ingliskeelse õppekava põhjal õpib tudengeid mitmest riigist, on saadud kogemus rahvusvahelisem ja hinnalisem.

Seega võib kinnitada, et venekeelsed riigid on kindlasti üks maaülikooli sihtturge, kuid õppe- ja teaduskeelena on praegu suund siiski inglise keelele.