Ettevaatust! Kodumaine maasikas sisaldas viie toimeaine jääki
Eelmisel aastal analüüsis Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratoorium 121 Eestis kasvatatud puu-, köögi- ja teraviljast võetud proovi. Neist enam kui kolmandikust leiti vähemalt ühe saasteaine jääk, kolmest proovist kahe, kolmest kolme ja ühest lausa viie saasteaine jääki.
Peamiselt oli tegu maasikatest leitud haigusetõrjevahendite jääkidega. Üks maasika proov sisaldas viie erineva toimeaine jääki, sealhulgas glüfosaati, kuid kõik need jäid alla piirnormi.
Tunamullu võeti kohalikest viljadest 163 proovi ja jääke leiti neist kolmandikust. Kusjuures üks spinati proov sisaldas kuue erineva toimeaine jääke, õnneks kõiki alla piirnormi. Kuna analüüside vastuste saamise ajaks oli spinat juba poest ära ostetud ja tõenäoliselt ka ära söödud, ei olnud võimalik seda turult ära korjata.
Seevastu 2010. aastal, kui ligi pooltes kohalikust aedviljast võetud proovidest leiti taimekaitsevahendite jääke, õnnestus väike kogus Eesti päritolu spargelkapsast turult kõrvaldada, kuna see sisaldas tõenäoliselt tervist kahjustava toimega koguses ehk üle piirnormi jääke.
Kartulitest on leitud haiguste tõrje vahendite jääke.
“Valdavalt on kõik jääkide sisaldused alla piirnormi ja seega ohtu ei ole,” rõhutab Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumi kvaliteedijuht Merike Toome. “Kõik, mis on alla piirnormi, on talutav ja selliste viljade söömisel ei juhtu midagi.”
Mahepõllumajanduslikult kasvatatud kraam on jällegi raudkindel valik – kuna ühestki nii kasvatatud saadusest ei ole aastate jooksul taimekaitsevahendite jääke leitud.
Poola õuntes 10 jääki
Importaedvilja osas on tulemused isu pärssivamad – mullu sisaldas neist jääke kaks kolmandikku. Peamised mürgipommid on viinamarjad ja apelsinid, Itaalia viinamarjad sisaldasid lausa kaheksat jääki. Tunamullu leiti seitset jääki Belgiast pärit pirnidest ja Hispaania mandariinidest. Aastal 2010 troonisid selles edetabelis õunad – Poolast pärit ubinatest leiti 10 ja Belgia omadest 8 jääki. Aga saasteainete rohke arvu poolest on aastate jooksul paistnud silma veel lõunapoolsetest riikidest pärit aprikoosid, virsikud ja kurgid.
Kuigi enamustes viljades jäävad jääkained alla piirnormi, ei ole uuritud, kuidas mõjub inimesele erinevatest jääkidest saadud “kokteil”.
Söödas sisalduvad jäägid võivad edasi kanduda seda söönud loomadele ja lindudele. Viimastel aastatel on leitud väikeses koguses jääke mõnest forellist, piimast ja munadest võetud proovist. “Konkreetsele ühendile kehtestatud maksimaalselt lubatud piirmäära ei ole ületatud!” kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo toidu ohutust.
Proovide arv väheneb
Saasteainete seiret nii taimset kui loomaset päritolu toidust tehakse meil juba 15 aastat. “Toimeainete nimekiri on selle aja jooksul täienenud 64 pealt 331 peale,” märgib kvaliteedijuht Merike Toome. Seevastu seire jaoks eraldatud raha pole viimastel aastatel kasvanud ja see on kokku tõmmanud proovide arvu.
Põllumajandusamet võtab proove Eesti põldudelt ja hoidlatest ning veterinaar- ja toiduamet tootmisest, ladudest ning kaubandusest. Taimekaitsevahendite jääkide analüüsid taimses toidus teeb Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratoorium ning saasteained loomses toidus määrab Terviseameti Tartu labor.
ANALÜÜSID
2012. aasta tulemused