ETTEVAATUST | Kodustes arvutites käib salajane kaevandamine

 (28)
Naine vaatamas KV-d
Foto: Hendrik Osula

Suur oli Kihnu saarel elava Mare Mätase imestus, kui talle arvutit parandusest tagastades öeldi, et tundmatud inimesed kaustasid seda krüptoraha kaevandamiseks.

„Ühelt tuttavalt inimeselt, kellega ma Messengeris suhtlesin, saabus mulle mingi videolink. Klikkasin lingil ja sealt kogu asi alguse saigi,“ kirjeldas Mare ja lisas, et arvuti läks seepeale täiesti hulluks kätte.

„Mina ei jaga arvutist suurt midagi, olen kultuuriinimene ja täiesti tavaline arvutikasutaja, saadan e-kirju, loen ajalehti ja muud eriti ei teegi. Nüüd aga pidin arvuti pärast lausa mandrile sõitma! Saarel neid ju ei parandata,“ sõnas Kihnu Mare.

Linnas viis ta raali parandusse ja pärast päevakest töökojas viibimist selgus, et sellesse olid juba tegelikult üsna kaua aega tagasi sisse häkkinud krüptoraha kaevurid.

„Ma isegi ei tea, mida need terminid – krüptoraha ja kaevandamine ja mis kõik veel – tähendavad, aga mulle selgitati, et keegi kasutas minu arvutit krüptoraha kaevandamiseks ja see omakorda tõi tõenäoliselt kaasa hulga igasuguste erinevate viiruste ligipääsu ning ajas mu arvuti lõpuks hulluks,“ räägib Mare.

Seotud lood:

Ja nii ongi: krüptoraha kaevandamine ühes arvutis pole teab mis tulutoov, kui just arvuti külge pole ühendatud kasti kümnete võimsate videokaartidega. Kui aga kaevandamine toimub sadades, võib-olla isegi tuhandetes võõrastes arvutites, võib rikkus juba kiiresti kasvada. Ja just seda pahavaralevitajad teevadki – hõivavad rikastumise eesmärgil võõraste inimeste arvuteid.

Analüütikute arvutuste järgi toob kaevandamisvõrk selle omanikele tulu parimal juhul kuni 30 000 dollarit kuus, kirjutab AM.ee.

Eelkõige üritatakse sisse pääseda üksikisikute ja väikeettevõtjate arvutitesse, sest nende turvasüsteemid on reeglina nõrgemad. Kuid kasvanud on ka suurte organisatsioonide hästi turvatud serveritesse pahavara paigaldamise katsed.

Kõige sagedamini satuvad krüptovaluutade kaevandajad inimeste arvutitesse läbi pahatahtlike reklaamkuulutuste, mida levitatakse sotsiaalse sahkerdamise abil. Kasutaja laadib need alla pahaaimamatult, näiteks tasuta tarkvarana.

Kaevandamine iseenesest pole ebaseaduslik ja igaüks, kes soovib, võib endale teadlikult krüptovara kaevandamise tarkvara arvutisse installida ja seda ka kaevandamiseks kasutada. Need asjaolud teevadki arvutis või serveris kasutaja loata varjatud kaevandamise tuvastamise keerulisemaks.

Varjatud kaevandamist aga aitavad lihtsa vaevaga ära hoida antiviiruse programmid ja tänaseks laialt levinud avatud lähtekoodiga veebilehtsejate laiendused (nt No Coin ja NoMiner). Abiks tuleb ka Java täielik keelamine arvutis, mis võib küll mõne vähem turvalise veebilehe ära lõhkuda, kuid annab kasutajale turvatunde. Kindlasti tuleb veebilehitsejaid pidevalt uuendada, et vältida võimalike turvaaukude ärakasutamist.

Mare Mätas võtab temaga juhtunud loo kokku nii, et keegi leidis kullasoone sealt, kust tema seda kuidagi leida poleks osanud.

„Tagantjärele on see naljakas, et sellised asjad juhtuvad just sellises kohas, valdkonnas või inimesega, kus või kelle käes raha ei ole ega tule,“ võtab hea huumorisoonega SA Kihnu Kultuuriruum juht juhtunu kokku ning soovib, et asjast laiemalt räägitaks – sest paljud inimesed on just sellised arvutikasutajad nagu tema ning võivad kogemata kombel ise oma arvutisse pahavara sisse lubada.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare