Euroliit jagab taas eestlastele tasuta makarone ja jahu
Tuhandetes Eestimaa peredes keedeti eelmisel aastal iga päev makarone. Kes pani itaaliapäraseid pastatooteid supi sisse, kes pigistas sarvekestekuhjale ketšupit ja kes valmistas ahjus makaronivormi. Mullu jagati vähekindlustatud ja puudustkannatavatele inimestele kokku 505 tonni ELi toiduabina saadud makarone.
"Seda tuli tonnide viisi," meenutab üks Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse kaudu toiduabi saanud seitsme lapse ema, kes ei tahtnud oma nime avalikustada. Kuigi abimakaronid olid tasuta, kasseeris nende jagamisega tegelnud sotsiaaltöö keskus Sõbra Käsi transpordikulu eest iga kilo pealt krooni. Lasterikkad pered maksid selle hinna nurisemata, sest tegu oli korraliku kaubaga, mis tuli kätte soodsa hinnaga.
"Mõned küsisid, et kas need makaronid keevad pudruks või jäävad plönni, aga ei midagi sellist, olid täitsa tavalised," lausus seitsme lapse ema, kes soetas toona 25 kilo sarvekesi. Makarone tehti peamiselt hakkliha ja vorstiga, ikka kilo korraga. Lastele meeldib, aga iga päev seda siiski ei söö. Nende pere eelistab kartulit.
Seetõttu on eelmisest aastast veel viis kilo makarone alles. "Natuke võtan," ütleb ta selle aasta toiduabi kohta. "Kuna toit läheb järjest kallimaks, peab kapis midagi varuks olema."
Mannat ja helbeid ei pakkunud keegi
Tänavu taheti jagada lisaks makaronidele ka jahu, mannat, neljavilja- ja kaerahelbeid. PRIA korraldatud riigihankele tuli aga ainult kaks pakkumist ning sedagi vaid makaronide ja jahu tarnimiseks. Nagu Eestis tavaks saanud, vaidlustas kaotaja tulemuse, viidates osalemistingimustes olnud ebatäpsustele.
Riigihangete amet otsustas ASi Haljas taotluse rahuldada ja Myllyn Parase asemel kohaliku ettevõtte võitjaks tunnistada.
Ligi 1,86 miljoni krooni eest toob Haljas Eestisse Leedus valmistatud 185 tonni makarone. Lisaks sellele tuleb tal hankida 683 tonni nisujahu. Haljase juhatuse esimees Ain Roosma ütles, et jaotajatega tuleb nüüd kokku leppida, mis ajaks, kuhu ja kui palju kaupa viia. Kraami on 14 suure veoautotäie jagu.
Puudustkannatavaid isikuid ja vajalikke koguseid selgitavad välja heategevusorganisatsioonid, kes toidukraami ka abivajajateni toimetavad. Makaronide ja jahu jaotamisega tegelevad tänavu Eesti Punane Rist, Rapla Vabakogudus ja Dharma Heategevuskeskus.
Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi ütles, et neil on 16 kohalikku seltsi, mille kaudu jagatakse toiduabi kohalikele omavalitsustele.
Valdade ja linnade organiseerida jääb makaronide ja jahu inimesteni toimetamine. Ja selle eest abivajajatelt mingit transpordikulu ei kasseerita.
Mullu plaaniti toiduabi jagada 57 000 inimesele, tänavu on see arv jäänud poole väiksemaks. Iga abivajaja saab 4 kilo jahu ja 7 kilo makarone.
Riina Kabi kinnitas, et neil on abivajajate arv mullusega võrreldes samaks jäänud. Mõnes vallas on see kasvanud, teisal kahanenud ja näiteks kogu Rapla maakond ei soovinud sel aastal toiduabi saada.
"Meile pole keegi pakkunud! Mina teadsin, et sel aastal ei tulegi," oli Kehtna valla sotsiaalnõunik Mare Käpp imestunud. Samas tunnistab ta, et makaronide jagamine oli väga raske operatsioon ja võttis palju aega. Vaid üksikud inimesed tulid makaronipakile vallavalitsusse järele, enamikule tuli koju viia. Lõplik jagamine korraldati pensionäride ühenduste kaudu.
"Mõni võttis tänuga vastu, teine oli aga vihane ja ütles, et söö ise," toob ta välja inimeste suhtumise. "Kõige alandavam oli see, et inimene pidi makaronipakki kätte saades andma allkirja. Paljud ei tahtnud, et kusagile läheb nende nimi abisaajana kirja."
Nii rõõmu kui ka pahandust
Ta räägib ka seigast, kui nende valla üks makaronide jagamisega tegelnud inimene läks poodi makarone ostma ja siis parastati kõrvalt, et "Kas teil veel küllalt ei ole!". "Arvatakse, et me supleme makaronide sees. Selline abi tekitab alati palju rõõmu, aga ka väga palju pahandust," võtab Käpp asja kokku. Kõigele vaatamata plaanitakse järgmisel aastal toiduabi jagada, sest olukord majanduses on, nagu on.
"Sel aastal loobusime," ütles Tartumaa Rannu valla sotsiaalnõunik Sirje Erm, kes jagas eelmisel aastal oma valla inimestele mitusada kilo makarone. Inimeste suhtumine oli erinev, tunnistab ta. Mõni tuli ise küsima ja mõni ei tahtnud toodud makarone vastu võtta.
Sirje Erm arvab, et toiduabi aeg peaks Eestis ümber olema. "Suudame inimestele anda teistsugust abi," lisas ta. "Meil ei ole prügikolle, kes otsivad prügikastist süüa ja kellele tuleks makarone jagada."
"Igas riigis, olgu ta nii rikas kui tahes, on teatud protsent abivajajaid," väitis Riina Kabi Punasest Ristist. "Eesti kohta on praegune number täiesti normaalne."
