Euroopa mõtleb säästurežiimile
Esimesena tunnevad seda väikeettevõtted. Belgia kuulsate friikartulite müüjad pidid toiduainete hinnatõusuga kergitama ka frittes'ide hinda. Praegu pole toiduainetekriisi möödumisest hoolimata põhjust seda langetada ning väikeettevõtjad hoiatavad, et ilma riigi dotatsioonita panevad nad poed üldse kinni.
Brüsselis töötanud Austria päevalehe korrespondent on planeerinud raamatu kirjutamiseks paarikuulist reisi Aafri-kasse. Ta ostis lennupiletid Senegali pealinna Dakari kurikuulsalt Alitalia lennufirmalt ning üritab nüüd kiiruga vahetada pankrotistuva ettevõtte lendu teise, kallima vastu. Piletid Aafrikasse maksavad pisut alla 1000 euro ehk 15 000 krooni.
Puhkusepiirkondades rasked ajad
Kreekas viibides vestlesin kümmekonna perefirmapidajaga, kes kõik olid ühtmoodi mures - turismihooaeg veel kestab, aga head ajad on lõppemas.
Theodoros on pidanud kauplust riigi ühe kõige turistirohkema saare Korfu maalilises kalurikülas juba kümmekond aastat. Tavapäraselt on kirju ajalooga Ioonia mere saar briti ja prantsuse turistide meelissihtkoht. Võrreldes idaeurooplastega, oli siiani see sihtgrupp tunduvalt ostujõulisem ning valmis ostma endale puhkuselt juba kuuenda paari rannaplätusid. "Langus algas eelmisel aastal ning see hooaeg on veel halvem," kurdab eakas Theodoros.
Sama kuuleb kohalikelt restorani- ja hotellipidajatelt. Pärast 12 aasta pikkust turundusjuhi karjääri Londonist kodukohta pöördunud Katarina peab seljakotiränduritele mõeldud odavat hotelli, mille ainus luksus on kunstilembese ettekandja maalitud lillemustrid. Katarina otsustas pärast isa surma pereäri üle võtta ning on täna rahul, et orienteerus ümber nn budget-majutusele.
"Inimesed ei raatsi enam kulutada. Kallimad hotellid on pooltühjad ja turul püsib praegu ainult soodsa hinnaga," seletab ta. Siis lisab rahulolevalt, et erinevalt paljudest konkurentidest on tema hotell kogu suve jooksul kliente täis.
Kas meid eurotsooni ikka tahetakse?
Ameerika Ühendriikidest alanud panganduskriis on viinud dollari kursi madalale. Kõigile neile, kes ka Euroopas Ühendriikide organisatsioonile või ettevõttele töötavad, tähendab see väiksemat palka. Ameerika väljaannete ajakirjanikke näiteks on Brüsseli 2500 korrespondendi hulgas üksjagu. Ka Ühendkuningriigi kodanikel pole põhjust naela kursi üle rõõmustada, sealsed suured pangad kaotavad väärtust.
Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles hiljutisel mitteametlikul eurotsooni rahandusministrite kohtumisel, et eurotsooni riikidel pole oma majanduse pärast põhjust liialt muretseda. Ka Prantsusmaa majandusminister Christine Legarde ütles hiljuti, et paanikaks pole põhjust, vastavad mehhanismid on paigas ja keskpangad on valmisolekus.
Kuigi liidrid üritavad muretsejaid rahustada, on nn vana Euroopa riikide hulgas kuulda üha häälekamat arutelu sellest, et Maastrichti kriteeriumide alusel eurotsooniga liitumine pole enam õigustatud.
Järgmisest aastast peaks 15-liikmelisse euroklubisse astuma Slovakkia, aga Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni prantslannast juht Pervenche Beres väidab, et puhtalt kriteeriumide täitmine ei peaks andma uutele ELi liikmesriikidele veel võimalust eurot kasutusele võtta. Need on tema sõnul ebastabiilse majandusega riigid, kelle puhul peaks vaatama, kuidas seda raha on kasutatud ning kui ettenägelikult ja kokkuhoidlikult on valitsused käitunud. Selleks oleks vaja eurotsooni-ülest eraldi järelevalvet.
See paneb mõtlema. Kui eurole üleminek on tõesti pikemas perspektiivis Eesti eesmärk, siis tuleb meie valitsusel muuta suhtumist ning õppida mõtlema ja planeerima kaugemale kui järgmiste valimisteni. Kokkuhoiust on jutlustanud erinevad analüütikud juba aastaid tagasi, ometi saabus eelarvekriis Maarjamaale sama ootamatult nagu igal aastal maha sadav esimene lumi.
KATRIN VAGA, ERR