Euroopa suurimal keskkonnakonverentsil Tallinnas räägitakse linnaloodusest

 (1)
Õismäel jääb puu tee-ehitusele ette
Hall ja roheline onFoto: Andres Putting

Tänasest neljapäevani kestev keskkonnakonverents toob Tallinna Ülikooli üle Euroopa kokku üle 500 teadlase, eksperdi ja huvilise. Kolme konverentsipäeva jooksul keskendutakse sellele, kuidas looduse linna toomine ja looduselt õppimine linnade elukorralduses aitab kaasa inimeste heaolu tagamisele.

Kui sada aastat tagasi elas maakeral vähem kui kaks miljardit inimest ja 14% rahvastikust elas linnades, siis praegu elab maakeral 7,5 miljardit inimest, kellest üle poole – täpsemalt 57% elab juba linnades, ütles konverentsi nö Eesti päeva avades Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduse instituudi dotsent Mihkel Kangur.

„Linnarahvastiku arvu kasv seab meie ette suure väljakutse, kuidas tagada normaalsed elamistingimused ka linnalises keskkonnas,“ ütles Kangur. Kui loodust ja linna kiputakse pigem vastandlikena nägema, siis Kanguri sõnul ongi küsimus selles, kuidas inimesed saaksid ka linnas elades olla pidevalt kontaktis loodusega. See aga eeldab ka looduselt õppimist.

Soome Loodusvarade Instituudis teadurina töötava Ann Ojala keskendus oma ettekandes sellele, mida me teame looduse mõjust inimese heaolule ja tervisele ning miks on vaja seda üldse uurida, seejuures tugines ta peamiselt keskkonnapsühholoogia valdkonnas tehtud teadusuuringutele.

Ojala nimetas heaoluühiskonna, mis puudutab peamiselt linnu, probleemidena depressiooni, stressi, astma, kehakaalu tõusu, sealhulgas rasvumise, allergiate ja muude selliste haiguste kasvu, mis kaasnevad nii istuva eluviisi kui vähese kokkupuutega loodusega.

Seega on rohealade osatähtsus meie linnades määrava tähtsusega, millega peaks Ojala sõnul arvestama ka linnaplaneerimisel.

Kõik võivad osa saada

Eesti päeval räägiti ka sellest, milline roll on linnas puudel, mida teha tühermaadega, milline on linnamesilaste mee kvaliteet ja palju muudki, mis viimasel ajal Eesti ühiskonnas laialt kõneainet on pakkunud.

Kolme päeva jooksul jagavad oma teadmisi ja kogemusi konverentsil juhtivad teadlased, poliitikud ja ettevõtjad üle maailma. Teiste hulgas astuvad konverentsil üles ka mitmed olulised keskkonnapoliitika kujundajad nagu Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni direktoraadi direktori asetäitja Patrick Child, Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor Hans Bruyninckx ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduspõhiste lahenduste grupi direktor Stewart Maginnis.

Kõigil kolmel konverentsipäeval näidatakse Tallinna Ülikooli Nova maja kinos õhtuti Eesti autorite loodusteemalisi filme. Konverentsi osaks on ka lastele ja noortele mõeldud filmikonkurss "Loodus tuleb linna", mille auhinnad antakse konverentsi esimese päeva õhtul kätte.

Konverentsi korraldavad Keskkonnaministeerium, Tallinna Ülikool, Euroopa Komisjon ning see on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ametlikust programmist.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare