Tartumaal Väike-Rakke külas valiti vanemate inimeste sõnul külakelmi juba 40-50 aastat tagasi, ellu äratati see ettevõtmine uuesti aga kaks aasta tagasi.

Milline inimene kelmiks sobib? „No ikka selline, kes ise kelmikas ja ka kelmikaid tükke teeb,” muigab külaseltsi juhatuse liige Ene Sirel.

Külakelmi valitakse Väike-Rakkes üle aasta ning praegu kannab tiitlit, millega kaasneb ka uhke ja suur kaelaketiga märk, külavanem Kaupo Põder.

Uusi kelmikandidaate veel teada pole, need seatakse üles pidulikul sünnipäevaüritusel ehk külavanema vastuvõtul.

Jõgevamaal Sadalas saavad tänavu piduehteiks aga kirjatud käpikud. „Kutsume rahvast üles ennast kirjatud labakinnastega ehtima – olgu need siis emade, vanaemade, õdede, tädide või sõbrannade kootud-kingitud,“ tutvustab oma kandi üritust liikumise Kodukant veebilehel Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

„Tänapäeval enam labakindaid väga palju ei kanta. Vabariigi sünnipäev võiks olla aga üks piduhetkedest, kus nende eriliste kinnastega välja tulla.”

Harjumaal Metsanurme külakeskuses toimub 24. veebruaril pidulik õhtusöök, mis on valminud 101-st erinevast komponendist. Eesti küladele omaselt kaetakse pidulauad pea kõikjal kodukokkade abiga - igaüks võtab ühisel koosviibimisel lauale panemiseks midagi suupärast kaasa.

Sünnipäeva pidamisega alustatakse külades juba reedel, 22. veebruaril, kui paljudes paikades leiavad aset tänu- ja tunnustusüritused.

"Tänavu langeb Eesti sünnipäev pühapäevale ning see on hea võimalus nädalavahetuseks maale sõita, külla perele ja sõpradele ning ühtlasi ka Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest osa võtta, tutvuda külarahvaga, külamaja ja külaelu tegevustega, " soovitab Eesti Külaliikumise Kodukant juht Krista Habakukk.

Külades toimuvate aastapäevasündmuste ülevaadet saab vaadata Kodukandi kodulehelt, nimekirja täiendatakse jooksvalt.