Farmist piisonikarja elama kolinud lihaveist saadab suur meediamenu



euroopa piison
Euroopa piisonid. Foto on illustratiivne.Foto: Pixabay.com

Poola loodusevaatlejad märkasid möödunud hilissügisel Valgevene piiri lähedal Ida-Poolas Podlaasia maakonnas asuvates Białowieża ürgmetsades ringi liikuvat umbes poolesajapealist metsikute piisonite karja, kelle üks liige osutus aga hoopis talumajapidamisest plehku pannud limusiini tõugu lihaveiseks.

Esimesena märkas ebaharilikku karjaliiget ornitoloog Adam Zbyryt, kes kirjeldas oma leidu uudisteagentuurile TVN24: “Piisonid on tumepruunid, tema aga hoopis heledam. Esialgu arvasin, et tegemist võib olla ristandiga, kuid binokkel aitas selle mõtte kohe kõrvale heita.” Külaline on hoopis noor limusiini tõugu lihaveis.

Piisonikarjas elav mullikas nägi terve välja ja käitus julgelt nii toona kui ka nüüd, mil teda paar nädalat tagasi koos sama karjaga taas nähti.

Bioloog Rafal Kowalczyki sõnul pole ta varem sellist asja kohanud, et kodustatud veis metsikute piisonite karjaga ühineks. “Samas, täielikult karja liikmeks teda ilmselt pole võetud. Kui piisonid “hingavad” koos nagu üks organism, siis tema seisab sellest pisut väljaspool.”

Samas, ohus ei paista mullika elu olevat.

Seotud lood:

Loodusteadlastel on aga muretsemiseks põhjust, sest kui mullikas paaritumisealiseks saab, võib selline ebaharilik sõprus paaritumiseni viia ning niigi ohus olevate metsikute piisonite populatsiooni hulka tekivad hübriidid.

“Teine oht on tiinestumisel veelgi — nimelt on piison palju suurem kui limusiini tõugu lihaveis. Võimalik vasikas võib kasvada nii suureks, et lehmik võib sünnitusel surra,” muretseb bioloog.

Praegu on jooksik paaritumiseks siiski liiga noor. Loom loodetakse enne kevade tulekut kinni püüda ja koju tagasi toimetada.

Lisaks Poola uudisteagentuurile TVN24 on uudist “ülejooksikust” kajastanud ka ülemaailmse haardega BBC News ning uudist on viimastel nädalatel korduvalt jagatud suhtlusportaalides.

EUROOPA PIISON EHK PÜRG
  • Euroopa piison ehk pürg (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja.
  • Piison oli levinud kogu Euroopas kuni Volga jõeni idas ja Kaukaasiani kagus, kuid nende arvukus vähenes kiiresti inimasustuse leviku ja sellega kaasneva küttimise tõttu.
  • Tänapäeva Poola aladel oli piison haruldane juba 11. sajandil ja Zygmunt I kehtestas surmanuhtluse piisonite salaküttimise eest.
  • 1795. aastal võeti piisonite viimane elupaik Białowieża ürgmets kaitse alla ja 1857. aastal loendati seal 1900 piisonit. Aastatel 1890 ja 1910 tabas seal elanud piisoneid haigus, mis vähendas nende arvukust tunduvalt. 1915. aasta alguses elas seal vaid 770 piisonit. Sügiseks 1917 oli järel vaid 150 piisonit.
  • Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast selle lõppu langesid paljud piisonid marodeerivate sõdurite saagiks. 4. aprillil 1919 leiti viimased surnud piisoni jäänused. 1920. aastatel oli euroopa piison väljasuremisohus.
  • Kõik tänapäeval elavad euroopa piisonid pärinevad vaid kaheteiskümnest loomaaedades ja loomaparkides elanud piisonist. Vähene geneetiline varieeruvus on liigi pikaajalise säilimise seisukohalt oluliseks ohuteguriks.
  • Loomaaedade ja eraisikute pingutuste tulemusena suudeti 1952. aastal esimesed piisonid Białowieża rahvuspargis loodusesse elama lasta. 2004. aastal elas vabas looduses 31 populatsiooni kokku 1955 isendiga. See moodustab pea 60% kõigist elavatest euroopa piisonitest. Białowieża metsades elab umbes 800 piisonit. Poolas elab umbes 25% kõigist pürgadest.

Allikas: Wikipedia

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare