Filmist "Suvi" tuntud Hinni talu omanik loobus muinsuskaitseameti avariitoetusest: talu vajab taastamist, mitte lõputut avariiremonti
Veebruaris määras muinsuskaitseamet tänavusi toetusi kaitse all olevate mälestiste korrastamiseks ja ka Maaleht kirjutas, et taludest sai ühe suurema toetuse 16 761 eurot Põlvamaal asuv Hinni talu, kus omal ajal vändati kultusfilmi "Suvi". Tõsi, tegemist oli toetusega avariitöödeks, et hooned edasi ei laguneks. Hinni talukompleksile on koostatud avariitööde tegevuskava ja selle järgi oli 10 596 eurot ette nähtud rehielamule ja 6120 eurot laudale.
Täna aga saatis Hinni talukompleksi omanik Tõnis Rätsep muinsuskaitseametile ametliku teate, et Hinni talu peremees loobub eraldatud toetusest. Tõnis Rätsepa poeg Ott Rätsep teatas, et toetussummat pole omanikud enda kätte saanud ja see raha peaks nüüd jääma muinsuskaitseameti reservi.
Omanik ei soovi avariitoetust
Tõnis Rätsep kirjutab oma avalduses, et pärast toetuse kasutamist püsiks Hinni talu rehielamu seisund endiselt avariiline, samas kui hoonesse viimase üheksa aasta jooksul paigutatud summa kasvaks tervelt 21 017 euroni.
”Sellele täiendavalt lisanduks veel lauda avariitööde hind summas 6120 eurot. Olukorras, kus teie amet on minule korduvalt meelde tuletanud riigi poolse ühele objektile mõeldud mõistliku rahalimiidi lõhkikulutamist, on minule pensionärina avariitoetuse, mida ma pealegi pole teie ametilt taotlenud, pealesurumine vastuvõetamatu ja seetõttu kasutan õigust lepingut mitte sõlmida,” seisab pöördumises muinsuskaitseameti poole.
Tõnis Rätsep on seisukohal, et avariitöödelt oleks juba ammu aeg liikuda talu taastamistöödele ning mitte jätkata uue kalli avariitööga kunagise kalli avariitöö lappimist.
Järgneb väljavõte Tõnis Rätsepa pöördumisest muinsuskaitseametile ning etteheidetest viimase tegevuse kohta.
Hinni rehielamu eelmine avaritöö, mis maksis 10 421 eurot, pidas vastu kõigest üheksa aastat. Kuivõrd toona ei antud minule võimalust avariitöödes kaasa rääkida, siis nüüd, veelgi kallima töö ettevalmistamisel, pidasin vajalikuks küsida Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna juhatajalt Peeter Norkilt nõu, et milline peaks olema uue avariitöö garantii. Teatavasti jääb lepingu sõlmimisel vastutus töö tulemuste eest minu kanda. Sain lakoonilise vastuse, et avariitöödel pole vajalik muinsuskaitseline järelevalve.
Paraku ei vasta Peeter Norki sõnad kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi Sitsi 22.05.2017 koostatud protokollile, milles on öeldud: „Avariitööde tegemine ei eelda automaatselt, et tööde teostajal peab olema Muinsuskaitseameti tegevusluba. Kuid tööde tegemisel peab olema tagatud muinsuskaitseline järelevalve.”
Vastuolu kahe kõrge ametniku seisukohtades ei sisenda vajalikku õiguskindlust, et saaksin võtta lepingulise vastutuse.
Kahtlustab JOKK skeemi
Järelvalvega seoses tõusetub veel teinegi küsimus, milleks on toetussumma suunamine muinsuskaitseameti töötaja Virgo Eiche ettevõttele. Kuigi Peeter Nork küll väitis, et juriidiliselt on kõik korrektne, siis hiljuti avalikkuses tähelepanu saanud kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutseva tuntud sihtasutuse juhtum muudab mind ettevaatlikuks ja paneb Peeter Norki väites kahtlema.
Kommenteerides nimetatud sihtasutuse juhtumit, ütles õigusteadlane Igor Gräzin järgmist: „...kui tehingu poolteks on üks ja seesama huvi, siis on tegemist fiktiiv- ehk tankistitehinguga. Selline skeem on korruptiivne.”
Lisaks on Tõnis Rätsepale muinsuskaitsest mõista antud, nagu saanuks ta eelmised toetused justkui teiste taotlejate arvelt. Nüüd teatas Rätsep ametile, et ei soovi teisi abivajajaid ignoreerida ega riiki kurnata ning see on ka üks põhjus, miks ta eraldatud toetuse muinsuskaitseameti reservi jätab.
