8. mail korraldab Est-For Invest tehase rajamist tutvustava infopäeva Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Juhan Peegli nimelises auditooriumis.

13. mail on aga looduskaitsjate liikumisel nimetuse all Eesti Metsa Abiks kavas korraldada tartus raekoja ees protestiaktsioon sellesama tehase rajamise vastu.

Alljärgnevalt valik viimase, peaaegu nelja kuu puidurafineerimise tehase planeerimisega seotud sündmustest kronoloogilises järjekorras.

10. jaanuar. Avalikustatakse uudis, et Eesti metsatööstuses kaua tegutsenud investorite grupp plaanib teha Eestisse 1 miljardi euro suuruse investeeringu. Investeeringuplaani taga on OÜ Est-For Invest, mille juhid on tuntud Eesti metsatööstuse ärimehed Margus Kohava ja Aadu Polli. Kavandatakse puidurafineerimistehast, mille tootmisvõimsus oleks kuni kolm miljonit tihumeetrit puitu.

12. jaanuar. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo annab tselluloositehase rajamisplaanidele äärmiselt positiivse hinnangu. «Kahtlemata peab sellisele projektile tähelepanu pöörama kogu valitsus. Ma ei kahtle, et tänane valitsus on selleks valmis,» võtab minister Palo valitsuse seisukoha kokku.

27. jaanuar. Investorid annavad teada, et on valinud kavandatavale tehasele ka võimaliku asukoha – Tartu külje alla Emajõe äärde, kuna seal on piisavas koguses mageveeressurssi, ligipääs tööjõule ning toimiv transpordivõrgustik.

30. jaanuar. Puidurafineerimistehast kavandavad töösturid taotlevad riigilt luba eriplaneeringu algatamiseks. "Miljard eurot maksva puidurafineerimistehase arendaja Est-For Invest esitas eile, 30. jaanuari õhtul rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks Suur-Emajõe jõgikonda tehase rajamiseks, valitsusel on aega otsustamiseks 90 päeva."

21. veebruar. Meedias avalikustatakse info, et ülikoolid hakkavad nõustama plaanitava puidurafineerimistehase teadusuuringuid. "Miljard eurot maksva puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks loodi Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektorite kokkuleppel kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda."

22. märts. Puidurafineerimistehase rajajad avalikustavad, et praegu käib eriplaneeringu kooskõlastus riigiga. Kui eriplaneering valmima peaks, tähendab see ehitusloa väljastamist, räägib Margus Kohava. Pärast eriplaneeringu valmimist ei ole huvigruppidel võimalik enam protsessi mõjutada.

23. märts. Tselluloositehast planeerivad puidutöösturid avaldavad riigile kiirustamissurvet, kuna nende meelest läheb riigil neile vajalike lubade väljastamisega liiga kaua aega.

03. aprill. Liikumine Eesti Metsa Abiks annab riigiesindajatele üle avaliku pöördumise, millega kodanikud avaldavad muret tselluloositehase mõjust Eesti metsadele ning soovivad saada planeerimisprotsessi kaasatud.

07. aprill. Eesti Metsa Abiks annab Tartu linnapeale Urmas Klaasile üle avaliku pöördumise, millega antakse teada kohalike elanike rahulolematusest seoses Emajõe äärde kavandatava tehasega.
Samal päeval ilmuva Eesti Päevalehe juhtkiri räägib sellest, kuidas Est-Foril ei tohiks lasta riiki ära osta.

12. aprill. Maaülikoolis toimub Est-For Investi korraldatud infoüritus, millest võtavad osa ka keskkonnaaktivistid. Nende koordinaator Linda-Mari Väli kannab protestisärki „Ei Vorbuse tehasele!“ ning annab tehase kavandajatele kodanike nimel teada, et metsasõpradest kodanikuliikumise kasvav toetajaskond sellist tehast ei soovi.

13. aprill. Riigikogus toimub Vabaerakonna fraktsiooni algatatud olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu, kus astuvad üles Maaülikooli metsanduse emeriitprofessor Toomas Frey ja Tartu Ülikooli loomaökoloogia vanemteadur Asko Lõhmus. Puudutatud saab ka tselluloositehase mõju küsimus. Lõhmus ütleb, et puidutöösturitest investorite lubatud 1,5% SKT tõusu eest antakse rendile 15% kogu meie metsamaast.

14. aprill. Tartus toimub tselluloositehase teemaline kihutuskoosolek, kus jagatakse vabatahtlikele aktivistidele tehaseteemalisi lendlehti ja plakateid ning planeeritakse ühiselt edasist tegutsemistaktikat kodanike võitluses Eesti looduse säilimise eest.

19. aprill. Riigikogu võtab ühehäälselt vastu muudatused planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Selle tagajärjel võib riigi eriplaneeringu keskkonnamõjude hindamise eest tasuda ka arendaja.