Aasta Küla sai Lipuvabrikult kingiks lipumasti ja suure riigilipu Aasta Küla nimega. Tiitliga kaasneb rahaline auhind 600 eurot, mille pani välja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Aasta Küla žürii liige Bianca Mikovitš ütles, et Läsna-Loobu suutis hindamiskomisjoni võõrustada kõige koledama ilmaga, sest sadas kaks tundi jutti ja külavedurite sõnul jäi neil näitamata kolm neljandikku plaanitust. „Aga järelikult oli ka see väike osa tiitlit väärt.“ Žürii esimees Eiki Nestor tunnistas siiski, et parim küla tuli välja selgitada fotofiniši abil.

Kõik 14 konkursil osalenud küla said žürii esimehelt Eiki Nestorilt kingituseks koosoleku juhatamise kella, millele on graveeritud küla nimi. Tema sõnul väärivad seda kella kõik külavanemad kui kõige mõistlikuma ja siirama demokraatia esindajad.

Omapoolseid auhindu panid välja teisedki Aasta Küla komisjoni liikmed – Maaleht, Maamajanduse infokeskus, siseministeerium ja maaeuluministeerium.

Tiitlile kandideeris üks küla, alevik või kogukond igast maakonnast: lisaks Läsna-Loobule Lüganuse Ida-Virumaalt, Kirbla Läänemaalt, Rassi Järvamaalt, Kaisma Pärnumaalt, Kuriste Hiiumaalt, Väike-Rakke Tartumaalt, Roobaka Saaremaalt, Pedajamäe Valgamaalt, Järvere Võrumaalt, Himmaste Põlvamaalt, Kärde Jõgevamaalt, Sürgavere Viljandimaalt, Teenuse Raplamaalt, Kelvingi Harjumaalt.

Aasta Küla konkursi raames toimus parima leivaretsepti konkurss, mille võitis üheksa kandidaadi seas oma banaanileivaga Läsna-Loobu, kes saab nüüd oma pidustuste jaoks Eesti Pagarilt suure tordi tellida.

Eiki Nestor ütles oma kõnes, et haldusreform saab tehtud siis, kui iga omavalitsuse kõige suuremaks eesmärgiks saab see, et inimestel oleks tööd ja tegevust. „See, kui palju meil omavalitsusi on või kui suured need on, ei ole üldse tähtis. Aga see, mida teete teie oma külades regionaalpoliitika heaks, seda saate teha ainult teie, mitte vallavanem, president või valitsus.“

Maapäeva peakorraldaja, Eesti Külaliikumise Kodukant juhataja Krista Habakukk lisas, et tegelikult on osalemisest võitnud kõik külad. „Mitmed neist on ütelnud, et konkurss pani küla oma tegemisi uuesti mõtestama, kindlasti said nad juurde indu ja oskusi enda paremaks tutvustamiseks.“ Nii on tänavused Aasta Külad tänu rahvusringhäälingu koolitusele ise oma reklaamklipi valmistanud.

Viimati valiti aasta külaks Leedri küla Saaremaalt, toona läks sinna ka rahva lemmiku tiitel.