Puusta sõnul oli mullune aasta põllumajanduses hea, vaatamata vihmasele sügisele ja seetõttu koristamata jäänud oale ja hernele. Viljasaak oli kokku 1,55 mln tonni, mis tõi põllumeestele ligi 68 miljonit eurot tunamullusest rohkem tulu. Ka piimatoodang ja kokkuostuhind tõusid, mis tähendas ligi 70 miljonit eurot rohkem tulu.

„2017 oli ka Baltic Agrole hea aasta, täitsa patt oleks kurta,” tõdes Puusta. Ettevõtte mullune käive oli 219 miljonit eurot. Eelmisel aastal koostatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelis oli Baltic Agro 16. kohal, kuid käibe osas 9. kohal ja tootlikuse kohta töötaja kohta lausa 2. kohal. „Baltic Agro edu saladus on meie meeskond,” rõhutas Ants Puusta. Ettevõttes töötab üle 90 inimese.

Ta rõhutas, et tänavuseks aastaks neil suuri ambitsioone kasvu osas ei ole, pigem tahetakse hoida senist taset. Üht-teist siiski plaanitakse, näiteks ehitada Väike-Maarjasse kuivati, kuna kombainide võimsus on kõvasti kasvanud ja põllumeestel kipub kuivatusvõimsusest puudu jääma.

„Tahame saatelehtedest lahti saada ja jõuda sinnamaani, et meie käest rohkem pabereid ei tule ja mõned puud jäävad seetõttu kasvama,” rääkis Baltic Agro juhataja. Selle nimel panustatase praegu IT-arendusse.

Eesti suurim põllumajanduskonverents kutsub põllumehi kaasa mõtlema, kuidas mõjutavad uusimad põllumajandustehnoloogiad lähiaastatel taime- ja loomakasvatust Euroopas ja kogu maailmas, trende maailma toidu tootmisel ning investeeringutest põllumajandusse.