Meose sõnul soosis ettevõtmise edu hea ilm, senisest muljetavaldavam atraktsioonide hulk, pidevalt uuenev ekspositsioon jm. „Tänavu olid esmakordselt lennupäevadel kohal NATO lahingugrupi tankid Challanger II ja LeClerc, soomusmasinad ja relvasüsteemid. Minu teada polnud Eesti tsiviilpublik veel brittide ja prantslaste lahingugrupi tehnikat näinud ja mul on hea meel, et liitlased võtsid meie kutse vastu,“ ütles lennundusmuuseumi juht.

„Oleme lennupäevi korraldanud 2006. aastast ja kuigi Eesti õhuvägi on napp ja eralennukeid ja koptereid pole palju, on inimeste huvi lennunduse vastu aastatega kasvanud. Mul on hea meel, et oleme andud panuse lennunduse tutvustamisele. Ma ei salga, et lennupäevade tulust on suur abi eraalgatusliku lennundusmuuseumi kulude katmisel ja uute lennukite soetamisel nii, et kaude tegutseb ja areneb muuseum meie lennundushuviliste inimeste toel,“ rõhutas Meos.

Meose hinnangul on tunnustuseks seegi, et president märkas muuseumi jõupingutusi lennundusajaloo talletamisel ja lennupäevade korraldamisel ja tuli oma silmaga vigurlende vaatama.

Läbi aastate on lennuprogrammi magnetid olnud Leedu vigurlennuäss Jurgis Kairys, Läti õhuässade showgrupp Baltic Bees reaktiivlennukitega L-39 Artjom Soloduha juhtimisel ja Scandinavian Airshow piloodid Jacob Holländer ja Bengt Andersson. Esmakordselt astus üles Eesti oma vigurlendur Jüri Kaljundi, kes omab ainsat Eestis püsivalt paiknevat vigurlennukit, klassikaline 1975. aasta 200-hobujõulist Pitts S-2A biplaani.

Viimaste aastate traditsiooniks on saanud lennupäevadel uute eksponaatide esitlemine. Tänavu esitleti Saksamaa õhuväelt saadud USA päritolu hävituslennukit F4 Phantom II. Mullu oli tõmbenumbriks Nõukogude päritolu sõjalennuk MIG 25.

Eesti Lennundusmuuseum korraldas lennupäevi koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. „Lennuakadeemia tsiviil- ja militaarerialade tudengid aitasid meil parkimist korraldada, eksponaate tutvustada ja lennupäevadel korda hoida ning nende abi on hindamatu,“ kinnitas Meos.