FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks

                     
Maaleht
FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks
Publiku lemmiku Plekk-Poisi autorid olid isa ja poeg – Boris (paremal) ja Heikki Lehis.
Foto: Ingmar Muusikus

Võhma lillepäeval toimunud hernehirmutiste oksjonil kujunesid kõige popimaks uudse lähenemisega hirmutised.

Võhma gümnaasiumi käsitöö ja majanduse õpetaja Heli Lehis puutub iga päev kokku sellega, et lastele tuleb lisaks käsitööoskustele õpetada ka meisterdatud asjade müümise
kunsti.

Hernehirmutiste oksjon on üks võimalus need kaks asja ühendada.

Heli Lehise ema ja kooli endine direktor Tiiu Nõmm käis tütre idee välja Võhma aiandusseltsis Kanarbik, mis korraldas tänavu juba kolmandat aastat lillepäeva.

Seltsi juht Riho Teras haaras mõttest kohe kinni ja nii otsustatigi lillepäeva raames teha hernehirmutiste näitus ja oksjon.

Nõmm kui aastate jooksul oma koduaia kirsside ja maasikate tarbeks mitmeid hirmutisi meisterdanud asjatundja sai ülesandeks panna kirja nõuded, millele taiesed peavad vastama.

“Esiteks peab hernehirmutis hirmutama,” loetles Nõmm nõudeid. “Lisaks peab see olema valmistatud vanadest, taaskasutatud asjadest.”

Kolmas tingimus oli, et hernetont terve suve ilmastikuolusid trotsides vastu peaks.

Oksjonikuulutus koos hirmutiste meisterdamise üleskutsega pandi Võhma linna lehte.

Inimeste huvi oli oodatust suurem. Tonte meisterdasid nii kooliõpilased, käsitööringis osalejad kui ka ümberkaudsed elanikud.

Lillepäevale kogunes rahvale enne oksjonit vaatamiseks paarkümmend taiest.

“Osad ei julgenud enda oma tuua, nähes, kui vahvad ja lennukate ideedega teiste hernehirmutised on,” naeris Tiiu Nõmm.

Publik valis enda lemmikuks Plekk-Poisi, mis oli valmistatud konservipurkidest. Need olid sisaldanud peamiselt kassitoitu, aga ka Felixi praekapsast ning herne- ja maisikonserve.

Baretiks sai potikaas, silmadeks õllepudeli korgid ning ninaks potikaane nupp.

Võiduhirmutise autorid olid isa ja poeg – Boris ja Heikki Lehis. Viimane tunnistas, et tal ei ole väga mahukat hirmutiste valmistamise kogemust, kuid plekkpurgid tundusid materjalina hea valikuna, kuna need kolisevad tuulega ja peaksid seega sulelisi marjadest eemale peletama.

Oksjonil olid kõik hirmutised väljas alghinnaga kaks eurot. Plekk-Poisi hind tõusis viie euroni, kuid kõige popimate hirmutiste osas läks tihedaks rebimiseks ja kalleima eest käidi välja 20 eurot.

Kõige nõutumaks osutusid koolipoiste valmistatud, puidust ja pajuvitstest tehtud linnukujulised hirmutised. Kaks sellist hernehirmutist soetas oksjonilt perekond Ahtse.

Seevastu pooled tondid jäid müümata, enamasti just kõige traditsioonilisemad, kes olid saanud selga omaniku või ta pereliikmete vanad riided.

“Eks inimesed arvasid, et võivad ise ka kodus sellise teha,” märkis Nõmm.

Lisaks hirmutistele toimus Võhma lillepäeval ka taimede oksjon ja seal kerkis kõrgeim hind 35 euroni. Nii palju maksti aiandusseltsi Kanarbik juhi Riho Terase poolt seemnest kasvatatud haruldase priimula
eest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kuidas pikendada eaka õunapuu elu
24. oktoober 2014 09:00
Kuidas pikendada eaka õunapuu elu
Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik (vasakul) ja professor Kadri Karp tegid katse Tõnissoni aia 90aastaste õunapuudega. Tagapool paistavad lõigatud puud.
Vanades taluaedades kasvavad tihti üle poole sajandi vanused suured ja väärikad õunapuud, mille puhul ei teata, kuidas neid hooldada.
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.
Valge kirmega kaetud nulud (1)
23. oktoober 2014 14:16
Valge kirmega kaetud nulud
Valkjas kirme nulu okste alaküljel vihjab nulu-pahktäi tegutsemisele.
Mul on aias umbes kahe meetri kõrgune nulg.
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks (2)
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.