FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks

                     
Maaleht
FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks
Publiku lemmiku Plekk-Poisi autorid olid isa ja poeg – Boris (paremal) ja Heikki Lehis.
Foto: Ingmar Muusikus

Võhma lillepäeval toimunud hernehirmutiste oksjonil kujunesid kõige popimaks uudse lähenemisega hirmutised.

Võhma gümnaasiumi käsitöö ja majanduse õpetaja Heli Lehis puutub iga päev kokku sellega, et lastele tuleb lisaks käsitööoskustele õpetada ka meisterdatud asjade müümise
kunsti.

Hernehirmutiste oksjon on üks võimalus need kaks asja ühendada.

Heli Lehise ema ja kooli endine direktor Tiiu Nõmm käis tütre idee välja Võhma aiandusseltsis Kanarbik, mis korraldas tänavu juba kolmandat aastat lillepäeva.

Seltsi juht Riho Teras haaras mõttest kohe kinni ja nii otsustatigi lillepäeva raames teha hernehirmutiste näitus ja oksjon.

Nõmm kui aastate jooksul oma koduaia kirsside ja maasikate tarbeks mitmeid hirmutisi meisterdanud asjatundja sai ülesandeks panna kirja nõuded, millele taiesed peavad vastama.

“Esiteks peab hernehirmutis hirmutama,” loetles Nõmm nõudeid. “Lisaks peab see olema valmistatud vanadest, taaskasutatud asjadest.”

Kolmas tingimus oli, et hernetont terve suve ilmastikuolusid trotsides vastu peaks.

Oksjonikuulutus koos hirmutiste meisterdamise üleskutsega pandi Võhma linna lehte.

Inimeste huvi oli oodatust suurem. Tonte meisterdasid nii kooliõpilased, käsitööringis osalejad kui ka ümberkaudsed elanikud.

Lillepäevale kogunes rahvale enne oksjonit vaatamiseks paarkümmend taiest.

“Osad ei julgenud enda oma tuua, nähes, kui vahvad ja lennukate ideedega teiste hernehirmutised on,” naeris Tiiu Nõmm.

Publik valis enda lemmikuks Plekk-Poisi, mis oli valmistatud konservipurkidest. Need olid sisaldanud peamiselt kassitoitu, aga ka Felixi praekapsast ning herne- ja maisikonserve.

Baretiks sai potikaas, silmadeks õllepudeli korgid ning ninaks potikaane nupp.

Võiduhirmutise autorid olid isa ja poeg – Boris ja Heikki Lehis. Viimane tunnistas, et tal ei ole väga mahukat hirmutiste valmistamise kogemust, kuid plekkpurgid tundusid materjalina hea valikuna, kuna need kolisevad tuulega ja peaksid seega sulelisi marjadest eemale peletama.

Oksjonil olid kõik hirmutised väljas alghinnaga kaks eurot. Plekk-Poisi hind tõusis viie euroni, kuid kõige popimate hirmutiste osas läks tihedaks rebimiseks ja kalleima eest käidi välja 20 eurot.

Kõige nõutumaks osutusid koolipoiste valmistatud, puidust ja pajuvitstest tehtud linnukujulised hirmutised. Kaks sellist hernehirmutist soetas oksjonilt perekond Ahtse.

Seevastu pooled tondid jäid müümata, enamasti just kõige traditsioonilisemad, kes olid saanud selga omaniku või ta pereliikmete vanad riided.

“Eks inimesed arvasid, et võivad ise ka kodus sellise teha,” märkis Nõmm.

Lisaks hirmutistele toimus Võhma lillepäeval ka taimede oksjon ja seal kerkis kõrgeim hind 35 euroni. Nii palju maksti aiandusseltsi Kanarbik juhi Riho Terase poolt seemnest kasvatatud haruldase priimula
eest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Pensionäride ühiskodu projekt sai valmis
Olga Tarto ja Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov Mehikoormas pensionäride tulevast ühiskodu takseerimas.
“Äsja saime projekti kätte ning suur samm pensionäride ühiskodu loomiseks on tehtud,” raporteeris Tartumaa Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.
Fookuses on Poola ja Ida-Virumaa
20. november 2014 17:32
Fookuses on Poola ja Ida-Virumaa
PÖFFi avafilm “Varssavi 1944” toob vaatajateni arusaama, et oma maa ja rahva saatusest peavad ka noored teadlikud olema.
PÖFFi avafilmi ”Varssavi 1944” aineks on ülestõus, millest tänavu möödus 70 aastat.
Virumaa kitsekasvataja avas pealinnas talupoe
Pärast avamist sai pood mõne minutiga inimesi täis. Kohale olid tulnud ka proua Evelin Ilves (vasakult teine) ja põllumajandusminister Ivari Padar (paremal). Nende vahel poe omanik Martin Repinski.
Teisipäeval Tallinna kesklinnas Lembitu tänaval uksed avanud Ida-Virumaa kitsekasvataja ja mahetaluniku Martin Repinski ehk Konju mõisa talu toidupood oli pärast avamist kohe rahvast tulvil.
Pätte püüti nii takso kui ka poekäruga
Joel Veskilt (vasakul) ja Maiko Heinsalu ei mõelnud pikalt, kui nokastanud klient hakkas poes müüjat noaga ähvardades viina nõudma. Mees õnnestus poekäruga pikali rammida ning teda hoiti politsei saabumiseni kinni.
Justiitsminister Andres Anvelt andis kodanikujulguse aumärgi kümnele mehele, kes mullu hoidsid ära kuriteo, tõttasid appi ohvrile ning aitasid tabada süüdlase.
Ladudesse koguneb 35 000 tonni müümata kala
Suure saagi üle rõõmustamise asemel iseloomustab praegust Eesti kalandust kurtmine selle üle, et püütut pole kellelegi müüa.
Läänemerel kilu ja räime traalivatele kaluritele teeb tänavu ainsana rõõmu asjaolu, et ilmad püsivad tormised, ja kuna püüda ei saa, pole esialgu muret ka turu leidmisega.
Elu Esko talus pärast tragöödiat
“Esko talu tulevikplaanides on nii jäätise valmistamine kui juustuvaliku laiendamine,” teatab noorpereme es Gunnar Eensalu. Pildil on ta koos pisitütar Greta-Loorega.
“Õnne 13” telesarja võttepaik Harjumaal Esko talus on saanud noorperemees Gunnar Eensalu käe all uue hingamise – talumeierei juustukojas katsetatakse jäätisega ja plaanis on luua uusi juuste.