FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks

                     
Maaleht
FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks
Publiku lemmiku Plekk-Poisi autorid olid isa ja poeg – Boris (paremal) ja Heikki Lehis.
Foto: Ingmar Muusikus

Võhma lillepäeval toimunud hernehirmutiste oksjonil kujunesid kõige popimaks uudse lähenemisega hirmutised.

Võhma gümnaasiumi käsitöö ja majanduse õpetaja Heli Lehis puutub iga päev kokku sellega, et lastele tuleb lisaks käsitööoskustele õpetada ka meisterdatud asjade müümise
kunsti.

Hernehirmutiste oksjon on üks võimalus need kaks asja ühendada.

Heli Lehise ema ja kooli endine direktor Tiiu Nõmm käis tütre idee välja Võhma aiandusseltsis Kanarbik, mis korraldas tänavu juba kolmandat aastat lillepäeva.

Seltsi juht Riho Teras haaras mõttest kohe kinni ja nii otsustatigi lillepäeva raames teha hernehirmutiste näitus ja oksjon.

Nõmm kui aastate jooksul oma koduaia kirsside ja maasikate tarbeks mitmeid hirmutisi meisterdanud asjatundja sai ülesandeks panna kirja nõuded, millele taiesed peavad vastama.

“Esiteks peab hernehirmutis hirmutama,” loetles Nõmm nõudeid. “Lisaks peab see olema valmistatud vanadest, taaskasutatud asjadest.”

Kolmas tingimus oli, et hernetont terve suve ilmastikuolusid trotsides vastu peaks.

Oksjonikuulutus koos hirmutiste meisterdamise üleskutsega pandi Võhma linna lehte.

Inimeste huvi oli oodatust suurem. Tonte meisterdasid nii kooliõpilased, käsitööringis osalejad kui ka ümberkaudsed elanikud.

Lillepäevale kogunes rahvale enne oksjonit vaatamiseks paarkümmend taiest.

“Osad ei julgenud enda oma tuua, nähes, kui vahvad ja lennukate ideedega teiste hernehirmutised on,” naeris Tiiu Nõmm.

Publik valis enda lemmikuks Plekk-Poisi, mis oli valmistatud konservipurkidest. Need olid sisaldanud peamiselt kassitoitu, aga ka Felixi praekapsast ning herne- ja maisikonserve.

Baretiks sai potikaas, silmadeks õllepudeli korgid ning ninaks potikaane nupp.

Võiduhirmutise autorid olid isa ja poeg – Boris ja Heikki Lehis. Viimane tunnistas, et tal ei ole väga mahukat hirmutiste valmistamise kogemust, kuid plekkpurgid tundusid materjalina hea valikuna, kuna need kolisevad tuulega ja peaksid seega sulelisi marjadest eemale peletama.

Oksjonil olid kõik hirmutised väljas alghinnaga kaks eurot. Plekk-Poisi hind tõusis viie euroni, kuid kõige popimate hirmutiste osas läks tihedaks rebimiseks ja kalleima eest käidi välja 20 eurot.

Kõige nõutumaks osutusid koolipoiste valmistatud, puidust ja pajuvitstest tehtud linnukujulised hirmutised. Kaks sellist hernehirmutist soetas oksjonilt perekond Ahtse.

Seevastu pooled tondid jäid müümata, enamasti just kõige traditsioonilisemad, kes olid saanud selga omaniku või ta pereliikmete vanad riided.

“Eks inimesed arvasid, et võivad ise ka kodus sellise teha,” märkis Nõmm.

Lisaks hirmutistele toimus Võhma lillepäeval ka taimede oksjon ja seal kerkis kõrgeim hind 35 euroni. Nii palju maksti aiandusseltsi Kanarbik juhi Riho Terase poolt seemnest kasvatatud haruldase priimula
eest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.
Ale Talu peremees Koit teder ja perenaine Hille Teder
Ale talus on kaks FIEt: peremees Koit Teder ja perenaine Hille Teder. Kumbki tegeleb oma maksude ja paberimajandusega ise, aga talutöid tehakse ikka ühiselt. Enne suurt kevadet ongi paras aeg küttepuud ära saagida.
Osa talusid on nii suures kitsikuses, et taluperemehel pole jaksu oma naist ametlikult tööle vormistada ja maksta tema eest igas kuus riigile sotsiaalmaksu, mis tänavu on minimaalselt 117,15 eurot kuus.
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Parteipleenum – see kaheksas
26. märts 2015 05:15
Parteipleenum – see kaheksas
EK(b)P KK I sekretäri Nikolai Karotamme võimult kõrvaldamise aktsioon kulmineerus 1950. aasta märtsis toimunud VIII pleenumil. Sellel pildil tervitab Nikolai Karotamm Eesti NSV talurahva III kongressi, mis toimus 1948. aasta 19. juunil.
21.−26. märtsini 1950 toimus Tallinnas Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungitesaalis EK(b)P KK 8. pleenum, üks oluli­semaid teetähiseid Eesti sovetiseerimisel.
KARAMAZOVID ehk Millist is(s)a(ndat) me teenime
Stseen, mis jäi meelde. Isa Fjodor Karamazov (Mait Malmsten, keskel) küsib poegadelt Aljošalt (Pääru Oja, vasakul) ja Ivanilt (Mait Joorits), kas Jumal on olemas, kas elu jätkub pärast surma…
Omaette ollakse kusagil mujal.