FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks

                     
Maaleht
FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks
Publiku lemmiku Plekk-Poisi autorid olid isa ja poeg – Boris (paremal) ja Heikki Lehis.
Foto: Ingmar Muusikus

Võhma lillepäeval toimunud hernehirmutiste oksjonil kujunesid kõige popimaks uudse lähenemisega hirmutised.

Võhma gümnaasiumi käsitöö ja majanduse õpetaja Heli Lehis puutub iga päev kokku sellega, et lastele tuleb lisaks käsitööoskustele õpetada ka meisterdatud asjade müümise
kunsti.

Hernehirmutiste oksjon on üks võimalus need kaks asja ühendada.

Heli Lehise ema ja kooli endine direktor Tiiu Nõmm käis tütre idee välja Võhma aiandusseltsis Kanarbik, mis korraldas tänavu juba kolmandat aastat lillepäeva.

Seltsi juht Riho Teras haaras mõttest kohe kinni ja nii otsustatigi lillepäeva raames teha hernehirmutiste näitus ja oksjon.

Nõmm kui aastate jooksul oma koduaia kirsside ja maasikate tarbeks mitmeid hirmutisi meisterdanud asjatundja sai ülesandeks panna kirja nõuded, millele taiesed peavad vastama.

“Esiteks peab hernehirmutis hirmutama,” loetles Nõmm nõudeid. “Lisaks peab see olema valmistatud vanadest, taaskasutatud asjadest.”

Kolmas tingimus oli, et hernetont terve suve ilmastikuolusid trotsides vastu peaks.

Oksjonikuulutus koos hirmutiste meisterdamise üleskutsega pandi Võhma linna lehte.

Inimeste huvi oli oodatust suurem. Tonte meisterdasid nii kooliõpilased, käsitööringis osalejad kui ka ümberkaudsed elanikud.

Lillepäevale kogunes rahvale enne oksjonit vaatamiseks paarkümmend taiest.

“Osad ei julgenud enda oma tuua, nähes, kui vahvad ja lennukate ideedega teiste hernehirmutised on,” naeris Tiiu Nõmm.

Publik valis enda lemmikuks Plekk-Poisi, mis oli valmistatud konservipurkidest. Need olid sisaldanud peamiselt kassitoitu, aga ka Felixi praekapsast ning herne- ja maisikonserve.

Baretiks sai potikaas, silmadeks õllepudeli korgid ning ninaks potikaane nupp.

Võiduhirmutise autorid olid isa ja poeg – Boris ja Heikki Lehis. Viimane tunnistas, et tal ei ole väga mahukat hirmutiste valmistamise kogemust, kuid plekkpurgid tundusid materjalina hea valikuna, kuna need kolisevad tuulega ja peaksid seega sulelisi marjadest eemale peletama.

Oksjonil olid kõik hirmutised väljas alghinnaga kaks eurot. Plekk-Poisi hind tõusis viie euroni, kuid kõige popimate hirmutiste osas läks tihedaks rebimiseks ja kalleima eest käidi välja 20 eurot.

Kõige nõutumaks osutusid koolipoiste valmistatud, puidust ja pajuvitstest tehtud linnukujulised hirmutised. Kaks sellist hernehirmutist soetas oksjonilt perekond Ahtse.

Seevastu pooled tondid jäid müümata, enamasti just kõige traditsioonilisemad, kes olid saanud selga omaniku või ta pereliikmete vanad riided.

“Eks inimesed arvasid, et võivad ise ka kodus sellise teha,” märkis Nõmm.

Lisaks hirmutistele toimus Võhma lillepäeval ka taimede oksjon ja seal kerkis kõrgeim hind 35 euroni. Nii palju maksti aiandusseltsi Kanarbik juhi Riho Terase poolt seemnest kasvatatud haruldase priimula
eest.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Einar (Tarvo Vridolin) on just naasnud Taist, kus elukunstnikust sai budist. Mauno (Tanel Ingi) on pärast töötuks jäämist kogu oma eluenergia suunanud looduse kaitsmisele, ja Ville (Aarne Soro) kirjutab oma töödrügava naise armust romaani töötust võlurist
Einar (Tarvo Vridolin) on just naasnud Taist, kus elukunstnikust sai budist. Mauno (Tanel Ingi) on pärast töötuks jäämist kogu oma eluenergia suunanud looduse kaitsmisele, ja Ville (Aarne Soro) kirjutab oma töödrügava naise armust romaani töötust võlurist. “Kaheksajala” esietendus oli 18. aprillil.
Martin Alguse argikomöödiat “Kaheksajalg” Ugalas võib iseloomustada nii: kui näidendi alguses gaasikatel lava taga koliseb-müriseb, peab see loo arenedes ka plahvatama.
algud Muhus, Simisti külas, küla kiigeplatsi korrastus
algud Muhus, Simisti külas, küla kiigeplatsi korrastus
Muhus, Simisti külas, korrastsid talgulised küla kiigeplatsi.
• Trimm (Leibur)• Tervislikkus: lina- ja päevalilleseemned, kaera- ja psülliumikiud; süsivesikuid on 66% vähem kui seni müügil olevates segasaiades, vaid 16% ehk 3,8 grammi ühes viilus• Kiudainesisaldus 13%
• Trimm (Leibur)• Tervislikkus: lina- ja päevalilleseemned, kaera- ja psülliumikiud; süsivesikuid on 66% vähem kui seni müügil olevates segasaiades, vaid 16% ehk 3,8 grammi ühes viilus• Kiudainesisaldus 13%
Kas vastab tõele üldlevinud arvamus, et valge sai ei ole tervislik või on lausa kahjulik? Mille järgi leida poeriiulilt üles tervislikumad tooted?
Loodust saab hoida ka majandades
Paljudel juhtudel aitab metsa majandamine kaitse all olevaid liike hoida. Metsaomanik peaks aga teadma, mis kaitsealused liigid tema metsas elavad või kasvavad.
Teie metsas kasvab kuldking või pesitseb väike-konnakotkas. Kas metsa majandamine on selliste väärtuste korral välistatud või saab looduse kaitsmine eksisteerida ka koos metsatöödega?