FOTOD: Hernehirmutiste oksjonil läks rebimiseks
Võhma gümnaasiumi käsitöö ja majanduse õpetaja Heli Lehis puutub iga päev kokku sellega, et lastele tuleb lisaks käsitööoskustele õpetada ka meisterdatud asjade müümise
kunsti.
Hernehirmutiste oksjon on üks võimalus need kaks asja ühendada.
Heli Lehise ema ja kooli endine direktor Tiiu Nõmm käis tütre idee välja Võhma aiandusseltsis Kanarbik, mis korraldas tänavu juba kolmandat aastat lillepäeva.
Seltsi juht Riho Teras haaras mõttest kohe kinni ja nii otsustatigi lillepäeva raames teha hernehirmutiste näitus ja oksjon.
Nõmm kui aastate jooksul oma koduaia kirsside ja maasikate tarbeks mitmeid hirmutisi meisterdanud asjatundja sai ülesandeks panna kirja nõuded, millele taiesed peavad vastama.
“Esiteks peab hernehirmutis hirmutama,” loetles Nõmm nõudeid. “Lisaks peab see olema valmistatud vanadest, taaskasutatud asjadest.”
Kolmas tingimus oli, et hernetont terve suve ilmastikuolusid trotsides vastu peaks.
Oksjonikuulutus koos hirmutiste meisterdamise üleskutsega pandi Võhma linna lehte.
Inimeste huvi oli oodatust suurem. Tonte meisterdasid nii kooliõpilased, käsitööringis osalejad kui ka ümberkaudsed elanikud.
Lillepäevale kogunes rahvale enne oksjonit vaatamiseks paarkümmend taiest.
“Osad ei julgenud enda oma tuua, nähes, kui vahvad ja lennukate ideedega teiste hernehirmutised on,” naeris Tiiu Nõmm.
Publik valis enda lemmikuks Plekk-Poisi, mis oli valmistatud konservipurkidest. Need olid sisaldanud peamiselt kassitoitu, aga ka Felixi praekapsast ning herne- ja maisikonserve.
Baretiks sai potikaas, silmadeks õllepudeli korgid ning ninaks potikaane nupp.
Võiduhirmutise autorid olid isa ja poeg – Boris ja Heikki Lehis. Viimane tunnistas, et tal ei ole väga mahukat hirmutiste valmistamise kogemust, kuid plekkpurgid tundusid materjalina hea valikuna, kuna need kolisevad tuulega ja peaksid seega sulelisi marjadest eemale peletama.
Oksjonil olid kõik hirmutised väljas alghinnaga kaks eurot. Plekk-Poisi hind tõusis viie euroni, kuid kõige popimate hirmutiste osas läks tihedaks rebimiseks ja kalleima eest käidi välja 20 eurot.
Kõige nõutumaks osutusid koolipoiste valmistatud, puidust ja pajuvitstest tehtud linnukujulised hirmutised. Kaks sellist hernehirmutist soetas oksjonilt perekond Ahtse.
Seevastu pooled tondid jäid müümata, enamasti just kõige traditsioonilisemad, kes olid saanud selga omaniku või ta pereliikmete vanad riided.
“Eks inimesed arvasid, et võivad ise ka kodus sellise teha,” märkis Nõmm.
Lisaks hirmutistele toimus Võhma lillepäeval ka taimede oksjon ja seal kerkis kõrgeim hind 35 euroni. Nii palju maksti aiandusseltsi Kanarbik juhi Riho Terase poolt seemnest kasvatatud haruldase priimula
eest.
