Monument hakkab asuma Kaunase Laišves alleel, ehk eesti keeles Vabaduse puiesteel, mis on linna üks peatänav. 1,6 kilomeetri pikkust, vaid jalakäijatele ettenähtud tänavat teab vist igaüks, kes kunagi Kaunast külastanud.

Monumendi idee on mälestada, kuidas hulk Leedu juute pääsesid eelseisvast holokaustist Kaunases töötanud Hollandi konsuli Jan Zwartendijki abiga, kes kirjutas neile viisad Hollandi asumaale.

Vähetuntud juhtum

Jan Zwartendijk (1896-1976) oli Hollandi ärimees ja diplomaat. 1940. aasta juulis, pärast seda, kui Nõukogude Liit oli Balti riigid okupeerinud ja Poola olnud juba mitu kuud jagatud Saksamaa ning Nõukogude Liidu vahel, pöördusid mõned kohalikud juudid tema poole, et saada viisat Hollandi koloonialvaldustesse Curaçaol.

Nii hakkab Holokaustist pääsenute monument nägema välja oma asukohas

Hollandi emamaa ise oli juba samuti Saksa poolt okupeeritud, kuid Zwartendijk esindas konsulina riigi eksiilvalitsust. Mõne päevaga kirjutas ta välja üle 2000 viisa. See omakorda võimaldas kohalikul Jaapani konsulil väljastada transiitviisasid Jaapani kaudu, mis aitas neid saanud inimestel lahkuda Nõukogude Liidust läbi Siberi reisides. Jaapani konsuli Chiune Sugihara tegevus on seejuures märksa rohkem tuntud.

Valgusspiraal paigutatakse 3,2 meetri kõrgusele puu külge, mis asub Hollandi konsuli kunagise töökoha ees. Öösiti peab monument tekitama puude seas dünaamilise, valgustatud ruumi ning annab ka kõnniteele valgust. Talvel on valgusefekt erinev kui suvel. Kunstniku nägemuses ei tohiks monument näida pompoosselt, vaid see mõjutab oma vahetut ümbrust tagasihoidlikult ja loomulikult, ning sobib puiesteel olevasse keskkonda.

Kunstniku idee oli mitte kujutada konsulit, vaid neid inimesi, keda tema tegevus aitas. “2400 viisat kümne päevaga – siit ma alustasin joonistamist, mõeldes tolle sammu peale, ning hakkasin tajuma selle sammu kogu ulatust.”

Iga plaat on pääsenu

Valgusspiraal koosneb hulgast erinevat värvi ja mõõtu plaadikestest, mis peavad sümboliseerima seda, et tänu konsulile ellujäänute näol oli tegemist väga erinevate inimestega – meeste, naiste ja lastega.

Mälestusmärgi autor, Hollandi kunstnik Giny Vos

Giny Vos (58) on Hollandi kunstnik, kes töötab erinevate valguslahendustega ning on teinud mitmeid suuri avalikes kohtades paiknevaid installatsioone. “Hollandis on traditsioon, et palju kunstiteoseid paiknevad avalikes kohtades. Inimesed võivad kohtuda kunstiga, ilma et selleks oleks tarvis külastada muuseume,” rääkis Vos oma Amsterdamis asuvas stuudios kolmapäeval Balti riikide ajakirjanikele.

Näiteks Hollandis Apeldoornis paikneb elektroonilistest tabloodest sein, millel võib näha liivaluidete liikumist. Hollandis Leeuwardenis avati 2015. aastal teos, mis kujutab läbikäigu kohal paiknevat valgustatud vaalaskeletti.

Mälestusmärgi osad on kastidesse pakitud ja ootavad Leedusse saatmist

Kaunase mälestusmärgi avamisel osaleb ka juuni keskel Balti riikidesse riigivisiidile sõitev Hollandi kuningas Willem-Alexander.

Ajakirjaniku sõidukulud tasus Hollandi valitsus