FOTOD JA VIDEO | PPA kergitas katet kallilt sohu ehitatud piirilahenduselt

 (26)

Piiriehitus soisel alal
Soisel alal on piiri kallis ehitada.Foto: Argo Ingver

„Riigi turvalisusele ei saa hinnasilti panna,“ arvasid politsei- ja piirivalveameti ametnikud, näidates ajakirjanikele soistes piirilõikudes asuvaid patrullradasid, mis on olnud aastakümneid raskesti läbitavad.

Kagu-Eestisse maismaa piirile rajatud kokku 3,5km pikkusest katselõigust 300m ehitati sisuliselt mülkasse. Kapitaalne ja kallis ehitus oli talvel patrullide katsetada ning nüüd näidati seda ka avalikkusele.

Võrdluseks — varem olid sarnased lõigud sisuliselt läbimatud. Mõne aasta eest alanud tööde kestel puhastati kontrolljoon võsast ja puudest ning osaliselt ehitati soistesse kohtadesse laudteed.
Igapäevaselt patrullis käivatele piirivalvuritele oli sellest abi küll, kuid mitte alati — lumi kippus kuhjuma kõrge laudtee keskele ja muutis selle pealt ümaraks ning libedaks. Juhtus, et patrullijad pudenesid sealt ka maha.

Üht sellist lõiku ajakirjanikele näidanud politseikindralinspektor Aimar Köss ütles, et laudteegi oli käepärastest vahenditest meeste endi valmistatud, et liikumist natukenegi kergemaks muuta.
Kokku on 136km pikkusel maismaa piirilõigul tema sõnul kokku 6km soist ja raskelt läbitavat maastikku, kuhu on edaspidi plaanis rajada plastikujukitele toetuv patrulltee, mida saab läbida nii jalgsi kui masinatega.

„Igasse soisesse lõiku teed rajama ei hakata,“ märkis ta. „Need 6km on kõige kriitilisemad.“

Seotud lood:

Katselõiku tutvustades ütles Köss, et plastikujukitel patrullteel on võimalik liikuda kõikide transpordivahenditega, mida piiril kasutatakse.

„See on kallis lahendus, kuid pinnasetee tegemine ja siis lisaks täiesti uue tee rajamine lähedusse, mis omakorda piiri äärde patrullrajale tooks, oleks veel kallim,“ märkis Köss.

Katselõigu soise osa ehitasid tema sõnul ettevõtted, kellel on kogemus paadisadamate rajamisega ja kes on varem sarnaseid materjale katsetanud.

„Kõigepealt tegime ujukite katsetused Tartus Emajões. Panime nad kalda juurde ja hakkasime proovima, kuidas saada maksimumpüsivust, et nende külge saaks kinnitada valvesüsteemidega aia,“ rääkis Köss.

Oluline on tema sõnul see, et kui piirile lähenetakse, siis avastatakse see võimalikult kiiresti ning samuti on võimalik 24/7 operatiivselt reageerida ja rakendada vajalikke taktikaid.

Loe veel

Piiril on juba praegu kasutusel 9 mobiilset drooni, eesmärgiga tabada ebaseaduslikud piiriületajad võimalikult piiri lähedal. Kössi hinnangul on katselõik ebaseaduslikuks ületulekuks nii ebamugav, et näiteks salasuitsuvedajatele läheks see liialt tülikaks. Piirivalvurite kogemus näitab, et selliseid lõike sumgeldajad ja inimkaubitsejad pigem väldivad.

Vaata ka videot:

„Kogu ehitus on planeeritud pika perspektiiviga, me ei ehita seda lähiaastateks, vaid aastakümneteks,“ sõnas Köss.

Kui valitsust kinnitab rahastusotsused piiriehituseks, siis hakatakse töödega peale Läti piiri juurest ning liigutakse sealt tasapisi edasi.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm ütles, et vahel küsitakse, et kes sellest mülkast üldse hakkab piiri ületama ja milleks seda kõike vaja on?

„See talv näitas, et kui on pikalt külma, muutub ka selline avatud soine lõik läbitavaks,“ tõi ta välja.

„Riigiturvalisusele ei saa hinda panna. Kui me tahame, et meie piir oleks kindel, siis peame sellesse raha panustama,“ sõnas Tamm. Katselõik on tema sõnul ennast õigustanud ega näita mingeid väsimuse või kulumise märke ja mis kõige tähtsam — hoolimata sellest, kas on talv või suvi, on patrulltee ühtmoodi hästi läbitav.

„Siit ei alga mitte ainult Eesti, siit algab ka Schengeni ala ja algab NATO. Kui senised lahendused on eilne, siis siin lõigul nähtav tänane päev,“ lausus Tamm.

Maismaapiirist laiemalt rääkides ütles Aimar Köss, et kogu Eesti vabariigi ja Vene föderatsiooni vaheline kontrolljoon on praeguseks visuaalselt nähtav, paigaldatud on 567 piiriposti ja vahepiiriposti, lisaks on puhastatud 10 meetri laiune piiririba, mis on omakorda tähistatud kollaste hoiatussiltidega.

Kössi sõnul on tööde jooksul selgunud, et 10 meetri laiusest piiriribast ei piisa ning seda soovitakse laiendada 20 meetrini. Läbirääkimised maa võõrandamiseks maaomanikega on tema sõnul alanud ning maaomanike suhtumine olnud mõistev.

Senine lahendus soisel alal:

Katselõik soisel ajal ujukitel:

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare