FOTOD: Jäneda laadasuvi startis rahvamurru ja superilmaga
Rahvarohkus on vesi kaupmeeste veskile ja seda kasutab hästi ära korvapallurikasvu Valdis Põltsamaalt, kes müütab töökindaid. „Kinnas ei tohi väga ümber käe olla, see materjal ei veni. Sõrmenukid saavad rohimisel rohkem vatti, sellepärast on siin ekstra kummikate,“ selgitab kaupmees kauba omadusi kundedele. „Millise kindaga on hea puid laduda, et puuhalg käes ei libiseks?“ pärib heleda seeliku ja pluusiga proua ja saab temagi sisuka vastuse.
„Eestlased on suured aiasõbrad ja siin on tore atmosfäär. Meie saame pakkuda siinsele rahvale ebastandartseid ilutaimi, “ räägivad Läti noored Madara ja Edgars, kes käisid kauplemas ka möödundnädalasel Türi lillelaadal. Hästi lähevad müügiks „sabakesed“, mis kujutavad endast kahkjat laiade lehtedega tuustakat lillepotis, mille ümber puukoore tükikesed.
Näomaalingud, hapukurgid ja...
Põsemaalinguid pakkuv Viktoria käis samuti eelmisel nädalal Türil ning temas sõnul on nii poistel, tüdruktel kui ka meestel omad lemmikpildid välja kujunenud. Tüdrukutele meeldivad liblikad ja lilled, poistele Ämblikmees ja piraadid ning täismeestele muster „Mike Tyson“, mis on inspiratsiooni saanud poksilegendi näokaunistusest. „Värvimine käib spetsiaalsete vesivärvidega, korra ujumas käia ja läinud,“ selgitab Viktoria, et näomaalingud pikaajalist hooldust ei nõua. Ta lisab, et praegu suvel käibki ta erinevatel laatadel, kui talvel tegeleb ta aktiivsemalt siseruumides lastepidude korraldamisega, milleks on tal samanimeline väikeettevõte.
Täkutalli lähistel hakkab silma tuttava näoga hapukurgimüügimees Tartust, kes Jäneda laatadel juba vana käija. „Super!“, viskab mees pöidla õhku ilma ja rahva kohta ning vabandab, et lähemat vestlust praegu ei arendaks, sest „alles ma olin Maalehes ja Postimehes“.
Laadalt peab saia saama
Kuna laadal läheb ikka kõht tühjaks, jääb silma lookas pagaritoodete lett, kus lahkelt kaupa maitsta antakse. Siin on ametis Rakvere pagaritöökoja Pätsu rahvas. „Melu on laadal palju,“ muljetab Kaja. „Rahvast liigub, ostetakse palju ja kuna paljud on hakanud ise leiba tegema, tullakse küsima ja kogemusi vahetama. Saame tagasisidet oma toodangu kohta, nii ei pea kallist uuringut tellima,“ kiidab müügiemand.
Seda, et laadalt on hea mõte saia-leiba kaasa osta, kinnitab Karin Tapalt, kui kell on juba pärastlõunas ja osa rahvast hakkab lahkuma. „Ma ostan Jäneda laadalt ikka pagaritoteid ühe Saaremaa proua käest,“ tutvustab laadaline sisseostukorvi sisu. Ostetud sai ka maitsetaimi - „basiilik ja muud, saab kasvuhoonesse istutada“ - ning samuti lopsakas lilleampel. „Need trini-träni letid mind natuke väsitavad, sest sealt on raske läbi pääseda,“ lisab naine erinevate tööstuskaupade müügile keskendunud pargitee kohta. Välilaval elas Karin kaasa kodulinna rahvatantsuansamblile „Tulised tuulutajad“.
Läbisõidul soome aiasõbrad
Ringi liikudes kostab ka soome keelt. Lähemalt juttu tehes selgub, et Espoo prouad Paula ja Heljä on just kohale jõudnud. Nad on tulnud laadateemalisele nädalalõpureisile – ööbivad Narva-Jõesuus ja lähevad homme Avinurme laadale. Jänedalt loodavad nad leida põnevat taimekraami.
Soomega on seotud ka müügiartikkel, mida pakub Raimond Kahm, ametilt müügijuht. Maakeldri saab osta ligi nelja tuhande euro eest. Betoonmoodulitest hoiuruumi saab katta muruga ja talvel seal säilitada toidukraami temperatuuril kuni 0 kuni 6 kraadi. Seni on Raimondi firma müünud Soomest toodud graniitkillustikku, keldrid on uus kaup ja seni pole veel ühtegi maha müüdud. Aga nagu ütleb äritarkus, et iga kauba jaoks on kuskil ostja ning ehk liigub see inimene ringi just Jäneda laadal.
Vahvat kaupa müütavad Marina ja Dimitri Tallinna Keraamikatehasest. Letil olev savimõmmik on kuidagi tuttav. Ja tõsi, tehases on alles Moskva olümpiamaskoti Miša vorm ja nii otsustati teha uus karupartii ning maalida tema kõhule kaasaegsem kiri „Sotši 2014“.
Rahval oma maitse tomatite suhtes
„Kas need on ikka eesti redised?“ kõlab jälle täkutalli juurde tagasi jõudes küsimus lähikonnast. „Noh, ma arvan küll, eile kasvuhoonest võtsin,“ kostab Imre Kukk natuke tehtud tagasihoidlikkusega. Tema letil näeb tomati- ja kurgitaimi, tulevased viljad kõik erinevate kujudega. Enim tahetakse suurt pehmet õhukese koorega vilja kasvatavaid tomatitaimi, mida Imrel ka pakkuda on. „Äritomateid mina ei paku,“ lisab ta, mõeldes siin marketites pakutavaid kõva koore ja viljalihaga sorte. Imre kasvatab kööviviljataimi 200 ruutmeetrises kasvuhoones. Vaadates palavat suvist ilma, küsin, kas tomatit pole juba hilja istutada. „Paras aeg on praegu, nädal tagasi oli veel ju öökülma,“ saan vastuseks.
Ilm ajab aga tõesti janutama ja siin tuleb paljude seas appi Rõngu mahlatehase lett, kus karastava keelekaste saab lunastada paarikümne sendi eest. Mahlameistrid pakuvad ka oma uusi tooteid, nagu vaarikajook piparmündiga ja laimijook rohelise teega. Enimnõutavaiks pidid olema jõhvika- ja arooniajook.
Rohkem pilte vaata SIIT.
