FOTOD: Metsaomanikud pidasid Vardi jahiseltsi mail ühisjahti

 (12)
FOTOD: Metsaomanikud pidasid Vardi jahiseltsi mail ühisjahti
Erametsanduse jahipäeva jääb meenutama traditsiooniline ühispilt.Ain Alvela

Eile peeti Raplamaal Vardi. Erametsaseltsi ja kohaliku jahiseltsi maadel erametsaomanike ühisjahti – eesmärk oli küttida hunti, metskitse, metssiga või põtra, kahe aju peale õnnestus tabada üks põdra pullvasikas.

Põdravasikas lasti esimese ajujahi ajal, mil nii mitmedki ajajad ja ka kütid nägid paari looma, mõned isegi kolme. Teises ajus nähti küll eemal jooksvaid metskitsi, aga siiski liialt kaugel nende küttimiseks. Jälgi nägid kõik ja samamoodi võis raielankidele tekkinud-istutatud metsanoorendikes märgata arvukaid kitsede-põtrade näritud puid. Kohati oli lausa võimatu leida puukest, mis ulukitest kahjustamata.

Vardi Erametsaseltsi, Eesti Erametsaliidu ja SA Erametsakeskus korraldatud erametsanduse ühisjahil osales oma poolsada küttim ja ajajat. Keegi metsa ei jäänud, kuigi ühe agara jäljeajaja teekond osutus teiste omast üksjagu pikemaks. Nimelt võttis ta n-ö põdra jälje üles, läks neid mööda põdrale visalt järele ning tema teekonna lõpetas alles Kasari jõgi, millest loom oli elutargalt üle ujunud ja nõnda tagaajaja enda kannult raputanud.

Seotud lood:

Õhtul, pärast metsas sumpamist, peeti ka seminari, kus arutlusteemaks kolm aastat tagasi kehtima hakanud jahiseaduse mõju. Ja seda asja vaagiti nii maaomanike, riigiametnike kui jahimeeste endi seisukohalt.
Võiks ju arvata, et kui enamik jahimeestest on ka maaomanikud ja vastupidi, siis peaks ühisosa selles vallas olema kõikidel omajagu suur ja erimeelsusi ei teki.

Tegelikult näib asi olevat siiski pigem vastupidi, sest näiteks paljud erametsaomanikud on seisukohal, et jahiseadus pole oma ühte tähtsat eesmärki täitnud – ulukikahjustused on metsades jätkuvalt tõsine probleem, nii kitsede, põtrade kui kohati ka metssigade arvukus on ikkagi liialt kõrge ja jahimehed sisuliselt ei vastuta, vähemalt erametsas mitte, ulukite tekitatud kahju eest.

Parem on olukord riigimetsades, sest RMK on oma jahialadel küttidega lepingud sõlminud ja vastutusliin paigas. Nii on jahimehed juba korvanud riigimetsa ulukikahjustusi, käinud puid istutamas ja seltsid on ka rahaliselt kahjusid korvanud.

Lähemalt saab huviline olukorrast Eestimaa jahinduses ning erinevaid arvamusi sel teemal lugeda novembrikuu lõpus ilmuvast Metsalehest.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare