FOTOD | President Kaljulaid käis roosiaias mett võtmas

 (7)

Täna pärastlõunal võtsid mesinikud juuni lõpus Kadrioru presidendilossi roosiaeda pandud kolm mesipuud lahti ja vaatasid, mis seal sees on. Oli palju mesilinde, aga suhteliselt vähe mett – ilmselt olnuks mesilastele parem, kui tarud asuksid rohkem päikselises kohas.

Mesinikel oli abis ka nõelamise vastase kaitserüü üll heitnud president Kersti Kaljulaid.

Tallinna Mesinike Liidu mesinikud paigaldasid mesitarud presidendi roosiaeda projekti Tarud linnapildis raames, Kadrioru pargis Jaapani aia juures on lisaks neile veelgi tarusid. Just sealt on linnamesinik Erki Naumanis juba esimese saagi kogunud, millest ta paar purki ka president Kersti Kaljulaidile kinkis.

Roosiaias mesitarude juures toimetanud Eesti Kunstiakadeemia professor ja hobimesinik Hannes Praks tõdes tarudest meeraame välja tõstes, et mett on neis napivõitu. Ta leiab, et häda võib olla selles, et tarud said presidendi külastajate ohutust arvestades aianurka paigutatud lossi kõrvale laiavõraliste puude alla, kuhu paistab vähe päikest. Ja eks tegelikult oleks võinud tarud püsti panna ja mesilinnud korjele lasta juba märksa varem kui alles juunikuus.

Seega presidendi kingitused oma aiast kogutud mee näol saavad olema ilmselt üsna defitsiitne kraam.

Aga ega tegelikult nende kolme mesitaru paigaldamise eesmärk olnudki rekordsaakide kogumine. Ennekõike soovivad asjaosalised näidata, kuidas toimivad nn ökosüsteemi teenused ja kuidas kõik on looduses omavahel seotud. Või nagu märkis Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Randel Kreitsberg – anda inimestele mõtteharjutus ökoloogilise mitmekesisuse ja süsteemsuse kohta. Istutades parki lilli ja õitsvaid puid ning luues mesilastele head elutingimused, tulevad sinna ka õitsvate taimede tolmeldajad, sh mesilased, kes annavad inimestele mett. Ja selles vaimus ikka edasi.

Seotud lood:

"Lisaks sellele, et mesilased meile mett toodavad, tuletavad nad ka meelde, et ökosüsteem on olemas ja ilma selleta ei saa," lisas Kersti Kaljulaid. "Elu koos mesilastega näitab, et ka linnaloodust on võimalik bioloogiliselt mitmekesisemaks muuta."

Vahepeal oli Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna juhataja professor Marika Mänd roosiaias ringi jalutades leidnud sealt punase raamatu liigi – ühe kägukimalase. Lisaks veel erinevaid liike agaraid tolmeldajaid – liblikaid, kimalasi, mesilasi.

"Mesilastel on niisiis ka roosiaias tolmeldamisel kõvasti konkurente," märkis president.

Mänd ja Naumanis kinnitavad, et linnamesindus on kogu maailmas hoogsalt kasvav nähtus. Ja järjest rohkem hakatakse sellega tegelemist ka reguleerima. Männi sõnul on näiteks New Yorgis kehtestatud koguni täpsed eeskirjad, kui kõrgel peavad mesitaruyd tänavapinnast asetsema, kui kaugel naaberaiast ja kuhu poole peavad olema suunatud lennuavad. Seda selleks, et kaitsta mesilasmürgile allergilisi inimesi nõelamiste eest.

Erki Naumanis kinnitab, et tegelikult on sellised reeglid, millega linnamesindusega tegelejad peaksid arvestama, ka Tallinnas juba paberile pandud ja need on praegu linnavalitsuse keskkonnaosakonnas kinnitamist ootamas.

Nii tõdes ka president Kersti Kaljulaid, et looduskaitsega on igaühel meist võimalik tegeleda ilma, et selleks mingeid käske ja keelde ette seataks. Näiteks olla oma koduaias n-ö mõõdukalt lohakas, jättes sinna ehk mõne lehehunniku või kuivanud puu.

"Meie ülesanne on vaadata, et pilt oleks võimalikult kirju," ütles president Kaljulaid. "Ehk tasub muru niitmiseks vähem kütust kulutada ja lasta rohul veidi pikemaks kasvada. Ja tasub rohkem tähele panna. Kui on võimalik teha midagi viis protsenti tavapärasest teistmoodi, siis tehkem seda looduse heaks."


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare