FOTOD | Puksiir vedas Läti ettevõtja laev-maja mööda maad kaldast eemale

 (4)
FOTOD | Puksiir vedas Läti ettevõtja laev-maja mööda maad kaldast eemale
Foto: Delfi.lv

Möödunud reedel lasi Läti üks rikkamaid mehi Argods Lūsiņš aastaid panga serval seisnud nn laev-maja mererannikust puksiiriga kaugemale sisemaale vedada.

Samas ei saanud Läti keskkonnateenistus veel ametlikult kinnitada, kas objekt on rannikukaitsealast väljas.

Keskkonnateenistuse esindaja Maruta Bukleviča selgitas, et ettevõtja lubas asutust enne protseduuri teavitada, kuid ei teinud seda. Ta lisas, et seesugust kohustust mehel polnud, kuigi nõnda olnud ta varem hea tahte märgiks öelnud.

„Kui Liepāja piirkondlikusse kontorisse jõudis sellekohane uudis, viidi läbi kontroll. Hea uudis on see, et ümberpaigutamine toimus keskkonda kahjustamata,” sõnas Bukleviča. Veel tuleb ettevõtjalt ära oodata mõõtmise tulemised, mis kinnitaksid, et objekt on rannikukaitsealast väljaspool.

Kelle maal ehitis seisis?

Vaatamata laev-maja ümberliigutamisele, on mõni küsimus siiani vastuseta. Läti maa-amet pole näiteks suutnud anda selget vastust küsimusele, kas ehitis seisis varem riigi- või eramaal.

Kuigi kohalik omavalitsus sõlmis veebruaris lepingu mõõtetööde ettevõttega, jäid tööd pooleli seoses segadustega mõõtemetoodika osas. Ettevõtte ajakirjandusele ei vastanud, selgitades seda konfidentsiaalsusnõudega ning ka omavalitsus ei ole selget vastust anda suutnud.

Küsides, kes on skandaali eest hetkel vastutav, vastas Läti peaministri pressiesindeja Andrejs Vaivars, et kuna tegemist on ebaseadusliku ehitisega, siis peab sellega suhtes ka vastavalt toimima. Seadusmuudatusi tema sõnul vaja ei ole ning peamine asutus, kes peaks küsimusega tegelema, on kohalik omavalitsus.

Seotud lood:

Pāvilosta linnapea Uldis Kristapsons on aga mitmel korral keeldunud Läti Delfi TV vestlussaatesse tulemast.

Mis juhtus?

Jaanuaris saavutas laia kõnepinna uudis, et kütuseärimees Argods Lūsiņš on Kuramaale mereranda ehitanud maja. Kuigi rannakaitsevööndis pole ehitamine lubatud, oli see arvele võetud ehitusjärgus veesõidukina. Neid võib aga ehitada või remontida pea igas Läti rannas.

Valminud konstruktsiooni eest ei soovinud vastustust võtta ei keskkonnaamet, kes kord juba ettevõtja vastu kohtus kätt proovis; omavalitsus, kes viitas kohtuotsusele ja sellele, et ehitis on laevandusregistris arvel; ehitusjärelvalve, kes asjast toona ei teadnud ega kohus, kes ütles, et toona hinnati vaid seda, kas rannikukaitsealal tohib veesõidukeid ehitada.

Esmalt lubas ettevõtja laev-maja mööda merd minema vedada, kuid Läti mereadministratsioonilt ei saadud objekti ujuvuse kohta tõendit. Omanik lubas konstruktsiooni juba varem minema toimetada, kuid pikendas lubatud tähtaega mitmel korral.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare