Nii remonditi projektirahade ja ühistööna ka ajalooline Päinurme rahvamaja, mis on külaelanike kooskäimiskoht olnud juba sada aastat. Maja ajaloos tehti nii juba kolmandat korda.

Seda, et Päinurme rahvamaja on põhimõtteliselt peaaegu sama vana kui Eesti Vabariik, kinnitab ka sealt külast pärit noorema põlvkonna ajaloolane Ründo Mülts.

„Praegune rahvamaja oli vana Päinurme Assiku mõisa tõllakuur, osa mõisaansamblist, mis 1941. aastal põles,“ räägib Mülts. „1920. aastatel kasutati seda pritsikuurina ning kuna ruumi oli palju, käis seal koos ka külarahvas. Juba toona korrastati ja remonditi vana kuur külarahva ühisjõul.“

Kuna ka see maja jäi tule alla, siis kooskäimiskoht hävis. Ahervaremed seisid 1958. aastani, mil raamatukogu juhataja Ottilie Kadak kutsus külarahvast üles rahvamaja taastama. Ta sai nõusse ka kohaliku kolhoosi ülemused ja nii töötasid mehed päeval kolhoosis, öösel aga taastasid rahvamaja. „Avapidu peeti nii, et osa inimesi istus toolidega akna taga,“ teab Mülts.

Kolhoosiajal tehti majale aeg-ajalt sanitaarremonti ja uuendati värvi, kuid suuremat ümberehitust ette ei võetud.

2010. aastal otsustas kohalik külaselts Lea Traksi eestvedamisel rahvamaja korralikult ära renoveerida. Sellest peale on tehtud ära suur töö: koostatud ehitusprojektid, kirjutatud mitmeid rahastamisprojekte, ületatud iga vana hoone renoveerimisel ette tulevaid takistusi.

Ja nüüd, vabariigi aastapäevaks, sai maja pärast viit renoveerimisetappi, seest nii ilusaks, et Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud Koigi valla pidu peeti selles ajaloolises paigas.

Seda märkis vallavanem Margo Hussar ära ka oma kõnes. Väärikas kohas autasutati väärikaid inimesi, kes Koigi valla elu viimase veerandsaja aasta jooksul edendada aidanud.

Koigi valla aasta külakski nimetati Päinurme. Lea Traks oli tunnustuse üle õnnelik ja tänas kogu kõla rahvast, tõdedes: „Ega meie eest keegi meie elu paremaks ja huvitavamaks tegema ei tule, siin maanurgas veel eriti.“

Värvilõhnalises hoones on suur lavaga saal, kus esinejatel piisavalt ruumi, väike saal, köök, kohvik ja ka külalistuba. Nüüd on veel vaja rahvamaja ilusaks teha ka väljast, kuigi praegugi on koht on igati väärikas nii kohalikku elu kui ajalugu väärtustavate ürituste läbiviimiseks.