FOTOD | Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitis haruldane pilt siniselt helkivast Kaali järvest

 (4)
FOTOD | Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitis haruldane pilt siniselt helkivast Kaali järvest
Kargelt kaunis loodus sundis seda kõike kõrgemalt vaatama ja vaatepilt mis avanes, oli õhkutõusmist väärt. Jäätumine oli alanud ning see esimene jääkirme on alati eriline, värske ja puhas.Foto: Margus Vilisoo

Hiite kuvavõistluse võitis foto Saaremaal asuvast Kaali järvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval „Taevane sügavik jääkirme all“ helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm.

Mõjus foto annab hästi edasi põliste pühapaikade salapärast ilu ja väge. Fotograafina tegutseva autori sõnul õnnestus tal tabada hetk, kui muidu rohekas järv oli muutunud värske jääkaane all sinavaks. Droonilt avanenud vaade võttis sõnatuks.

„Kirjeldamatu ja õnnelik tunne oli. Selles oli kõike. Kes pilti teevad, loodust jälgivad need teavad, et selleks on õnne ja õiget hetke vaja – hetk möödub kiiresti, teinekord väga kiiresti,“ ütles Margus Vilisoo.

Kuvavõistluse hõimurahvaste auhinna võitis folkloristi ja rahvalauliku Nikolai Anisimovi foto „Eru karon“, millel on kujutatud udmurdi noormeeste meheks vastuvõtmise kombetalitust. Kuva on jäädvustatud 2017. aastal Venemaal Tatarstanis Agrõzki rajooni Varkled-Bodja küla hiie juures.

Kuvavõistluse noorte auhinna võitis Tallinna Rahumäe Põhikooli 4. klassi õpilane Mooni Lee Pajula foto „Hiiepärna juures Ilumäel“.

Esimesed kolm auhinda võitsid vastavalt 1000, 300 ja 200 eurot. Lisaks jagatakse auhindadena välja sündmuste, koolituste ja turismitalude külastusi, kirjandust jm. Kokku auhinnati 19 fotot, mille saamislugudega saab tutvuda SIIN.

Seotud lood:

Püüavad pühapaiku

Palvetamiseks, andide toomiseks, ravimiseks ja teisteks kombetalitusteks mõeldud põlised pühapaigad on eesti ja uurali rahvaste maastikul ja kultuuris olulisel kohal. Pühapaikadega seotud vaimne pärand on hõimurahvastel sarnane. Samas ühendab see pärand meid ka maailma teiste loodust austavate põlisrahvastega. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad.

Kuvavõistluse peaauhinna võitnud fotol jäädvustatud Kaali Pühajärv on looduskaitse all ka täna. Viimaste uuringuandmete põhjal langes Kaali meteoriit maale vähemalt 3600 aasta eest ning tekitas 110 meetrise läbimõõduga ja enam kui 20 meetri sügavuse kraatri. Sündmus jättis jälje ka ümbritsevate rahvaste kultuuri. Põleva taevakivi ehk päikese langemisest kõnelevaid vanu laule on talletatud nii Eestis kui naabermaades.

13. sajajandi alguses valminud ja Eesti alasid käsitlev Hendriku Liivimaa kroonika kirjutab, et saarlaste suur jumal Tharapita sündis Virumaal metsaga kaetud pühal mäel ja lendas sealt Saaremaale. Lennart Meri arvates jutustab see pärimus meteoriidist, mis lendas üle Virumaal asuvast Ebavere hiiemäest ning langes maale Saaremaal Kaalis.

Tänavu kümnendat korda toimunud kuvavõistlusest võttis osa 123 inimest vanuses 9-67 aastat. 540 võistlustööl on jäädvustatud pühapaiku lisaks Eestile 7 riigist: Soomes, Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Hispaanias, Küprosel ja Austraalias. Piltidel võib näha ka 13 uurali rahva pühapaiku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare