FOTOD | Tartusse rajati Eesti esimene pimedate kõnnirada

Tartusse rajati kahe nädala eest Eesti esimene pimedate kõnnirada, mille tunneb ära sinivalgetriibuliste postide järgi.

Kaheteist maamärgiga tähistatud rada märgib teekonda, mis algab Kanali bussipeatuses ning teeb mööda tervisesportlaste kasutatavat teed ringi ümber Anne kanali.

Raja avasid tosina uudistaja osavõtul 13. novembril Tartu linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni esimees Vladimir Šokman ja pensioneerunud pimedateõpetaja Maimu Siigur. Vihmast ilma trotsides läbiti üheskoos puhkehetki võimaldavate paviljonidega rada ning süüdati küünal maailmakuulsa pimedateõpetaja Valentin Haüy mälestuseks, kellel oli tol päeval 273. sünniaastapäev.

Haüy instituudi õpilase Louis Braille punktkirjaga tutvumiseks korraldati vabaõhutingimustes kiirkursus.

Pimedate koolid said alguse Prantsusmaalt

Aldo Kals

Neil päevil läheb Prantsusmaa Tallinna suursaatkonna vahendusel Tartust Pariisi Louis Braille’ muuseumi kingitusena teele ingliskeelsete resümeedega varustatud viieköiteline Eesti pimedate biograafialeksikon, viiest raamatust koosnev Eesti pimedate hariduslugu ja veel mõned Eesti pimedate ajalugu tutvustavad trükised.

Valentin Haüy asutas prantsuse valgustusfilosoofide mõjul 1784. aastal Pariisi Pimedate Instituudi. Mitme tuhande aasta vanune inimkonna haridusajalugu jõudis meie kultuuriruumis alles siis pimedate korrapärase õpetamiseni. Prantsusmaalt lähtunud pimedate koolide asutamise laine käigus rajati sajandi jooksul üle kogu maailma 150 pimedate kooli, sealhulgas 1807. aastal Haüy poolt Peterburi Pimedate Instituut.

Sajand hiljem õppis seal eestlane Nikolai Müller, kellest sai Tallinnas 1883. aastal avatud, kuid 1922. aastal Tartusse üle toodud pimedate kooli esimene juhataja. Tema ametit jätkanud Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja Johannes Oit juhatas aastatel 1932-1935 Tartu pimedate alg- ja kutsekooli, mille üks osa paiknes Tartu Ülikooli Prantsuse Teadusliku Instituudi ruumes.

Selle sõjas hävinud maja asemel oli hiljem ülikooli keemiahoone (Jakobi tn. 2), kus mälestustahvel meenutab, et seal töötas keemikuna Prantsusmaal stažeerinud Eesti vabadusvõitleja Jüri Kukk.

23.novembril oma 135. aastapäeva tähistava Tartu Emajõe Kooli (kool pimedatele ja nõrgaltnägijatele) õpilaskodu seinal olev mälestustahvel teatab, et sealses kunagises gümnaasiumihoones (Munga tn. 16) on õppinud Prantsusmaa vastupanuliikumise kangelane Boris Vilde.

Ta on Pariisi Inimese Muuseumi teadlasena tutvustanud Prantsusmaale Eesti rahva etnilist osa, setosid. Nende asuala, enamus Eesti Vabariigi Petseri maakonnast on sarnaselt Ukraina Vabariigi Krimmile annekteeritud Venemaa Föderatsiooni poolt. Euroopa Liit on ulatanud abikäe Ukrainale territoriaalse terviklikkuse taastamiseks, palun ulatage see ka Eestile!

Maailmas on kõik kõigega seotud. Kui punavõimud tõstsid Tallinna pimedate töökoja Läti Vabariigi suursaatkonna naabrusest pimedate ajaloolisest koolimajast (Tõnismägi 8) välja, siis paigutati nad Prantsuse Vabariigi suursaatkonna sõjaeelsesse hoonesse Veerenni tn. 3.

Eesti nimekaim pimedateõpetaja Miralda Täht valdas prantsuse keelt. Tema ametikaaslane, pimedate võimlemisõpetaja Olvi Murumets oli Pariisis käinud, kuid mitte ühe Tartuga seotud kindralfeldmarssali kombel tule ja mõõgaga, vaid jalgrattasadulas. Eesti pimedatel olid aastaid kasutusel meie tuntuima graafiku, Pariisi Père-Lachaise'i kalmistul puhkava Eduard Viiraldi reljeefsed kunstiteosed.

Nii nagu Ladina-Ameerika on tänulik Prantsusmaale oma vabaduse eest, on maailma pimedad tänulikud kuulsatele prantslastele Valentin Haüyle ja Louis Braille’le, tänu kellele on neil hariduse ja kirjaoskuse saamise ning tavaühiskonda integreerumise võimalus!