FOTOD: Türi Lillelaada märksõnadeks on istikud ja norralastest ostjad
XXXIX korda toimuv Türi Lillelaat, kuhu prognoositakse 30000 külastajat, mahutab tänavu 672 müügikohta, millest suurema enamuse moodustavad just istikumüüjad.
Prioriteet on istikumüüjad
20.-22. maini toimuv Türi Lillelaat on sellel aastal eriline, kuna istikute müüjaid on võrreldes varasemate aastatega rohkem. "Meie firmamärk on istikud. Oleme õnnelikud, et sellel aastal on enneolematu arv istikute müüjaid ja taimede müügi all on puhtalt 1/3 laada alast," ütleb Türi Lillelaada peakorraldaja Liivi Lohvart.
Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ka kauplejate arv: kui eelmisel aastal oli Türi Lillelaadal 600 müüjat, siis sellel aastal on registreerunud 672 kauplejat. "Müügikohtade arv võib sellel aastal suureneda 700 müüjani," arvab Türi Lillelaada külastajapiletite tellimise ja eelmüügiga tegelev Üllar Ruuse.
Ehkki kaupmeeste arv on võrreldes varasemate aastatega suurenenud, on prioriteediks siiski just taimede ja istikutega kaubitsejad. "Tegu pole spordivõistlusega," ütleb Ruuse ja lisab: "kui võtaksime vastu kõik tööstuskaupade müüjad, siis teised ära ei mahukski." Ehkki nõudlus tööstuskaupade järgi on suur, siis nende müüjaid on sellel aastal vähe. "Kuna tegemist on eelkõige just lillelaadaga, siis tööstuskaupade müüjatele on sellel aastal laada alast eraldatud vaid kaks tänavat," ütleb ka laada peakorraldaja Liivi Lohvart rahuloluga hääles. Üldse laekus kokku sellel aastal 3000 müügikoha taotlust. Seejuures oli ka nagu tavaliselt, toitlustusega tegelevate ettevõtjate avaldusi. Neist ukse taha jäi 70-80. "Viie päeva jooksul jõuti läbi vaadata 45 taotlust ja koha said vaid 15 toitlustusettevõtet. Toitlustama pääsesid laadale eelkõige need toitlustusettevõtted, kes müügikohale taotlust esitades seletasid korralikult lahti ka oma menüüd," kinnitab Ruuse.
Lisaks istikumüüjatele ja toitlustusega tegelevatele kaupmestele võib laadal kohata ka näiteks käsitööga kauplejaid. On ka küülikute, kanade ja partidega kaubitsejaid. Mis puudutab aga külastajate arvu, siis Ruuse prognoosib võrreldes eelmise aastaga külastajate arvu jäävat samaks. "Kui eelmisel aastal oli külastajaid kuni 30 000 ringis, siis arvatavasti ulatub laadaliste arv 30 000 ka sellel aastal," ütleb Ruuse. Korraldaja lisab, et külastajate arv sõltub paljuski ka ilmast.
Külastajad ja kaupmehed rahul
Külastajaid on sellel aastal nagu eelnevatelgi aastatel erinevaid. On kohalikke inimesi, kes on Türi Lillelaadal püsikliendid ja kes on laadal mitmendat aastat. Nõnda on proua Eha koos abikaasaga Türi Lillelaadal juba ammune püsiklient. "Olen Türi Lilleaadal käinud juba lapsest saati," kinnitab proua Eha. Seejuures on külastajate hulgas neid, kes tulnud perega esmakordselt Türi laadale lihtsalt aega veetma. "Kindlat asja ostma ei tulnud, tulin Soomest töölt koju naise, lapse juurde. Tulime koos laadale," räägib pereisa. Veel on laadaliste hulgas neidki, kes tulnud Türile kaugemalt ostma just soovitud kaupa. Nõnda jääb oma ostuga rahule härra, kes on Türile sõitnud Virumaalt ja näitab uhkusega punast vahtrapuud. Teiste hulgas on veel proua, kes sai laadalt osta Peipsi sibula seemet.
Lisaks klientidele on laadaliste hulgas ka staažikaid müüjaid. Nende hulgas on ka proua Viiu, kes on istikuid müünud Türi Lillelaadal 15 aastat. Viiu sõnul võib kaupmees jääda külastajate arvu ja laada korraldusliku poolega rahule. Muret tekitav on proua sõnul hoopis aga üha kasvav hind. "Hinnad on muutunud nii nagu igal pool mujal. Kui mõni asi läheb kallimaks, siis tõuseb ka istikute hind," tunneb kogenud müüja muret.
Selle aasta märksõna külastajate hulgas on norrakad
Nii nagu eelnevatelgi aastatel, nõnda on ka sellel aastal Türi Lillelaadal ostjate hulgas lisaks kohalikele elanikele ka palju välismaalasi. "Varasematel aastatel on laadal osalejate hulgas olnud palju soomlasi. Eelmise aasta märksõna olid rootslased. Sellel aastal on märksõnaks norrakad. Lisaks loomulikult ka soomlased ja rootslased," ütleb Ruuse, kes on Türi Lillelaada üks korraldajatest.
Kui aga nüüd Maalehe online lehe lugeja tunneb Türi Lillelaadal toimuva vastu suuremat huvi, siis vahetu elamuse saamiseks on kõige parem tulla ise kohale.
