FOTOD | Välismaised jahituristid uhkeldavad internetis Eestis tapetud lindudega

 (12)
FOTOD | Välismaised jahituristid uhkeldavad internetis Eestis tapetud lindudega
Foto: Instagram

Facebookis ja Instragramis levivad fotod, kus välismaised jahituristid eksponeerivad mõne päeva eest Eestis tapetud läbirändel olevaid linde.

Trofeefotodel on Eestis läbirändel olevaid kütitud linde väga palju. Küttideks on araabia päritolu jahimehed, kirjutab Reisiportaal.

“Mind hakkab aina enam huvitama, millal võtab Riigikogu ette jahiseaduse muudatused,” kirjutas täna Facebookis Saaremaa väikeettevõtja, Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel, keda see teema on isiklikult puudutanud, sest tema kodu lähedal on käinud jahituristid varasemalt linde laskmas.

“Limiidiks 2-3 lindu päevas ja me oleme sellest lagastavast jahiturismist pääsenud ja saame keskenduda veretule linnuvaatlusturismile, mis maailmas aina enam populaarsust kogub ja tänagi Eestisse palju turiste toob, kes püssi asemel fotokaga mööda metsi ja mereäärt käivad,” kirjutab Forsel. “Miks me eelistame tapmist kui saaks ka teisiti? Ükski turismiettevõtja ei jääks oma rahadest ilma, vaid linnujahi korraldajad peaksid veretule jahile ümber orienteeruma, nii et milles probleem?
“Rahvas kurdab ja kirub, ajakirjandus kirjutab ja hoiatab, aga ikka midagi ei muutu? Mitu aastat me peame veel neid lagastajaid taluma enne kui seadus ära muudetakse?”

Seotud lood:

6. oktoobril kirjutas Õhtuleht, et ornitoloogide süda on raske, sest sügiseti sumpavad Eestimaa looduses tuhanded jahituristid, kes võtavad kirbule mõtlematult palju veelinde ning kasutavad küttimisel ka illegaalseid vahendeid. Ka eestlased käivad välismaal jahireisidel, kuid seda minimaalselt.

Ornitoloogiaühingule teadaolevalt tuleb enim linnujahituriste Eestisse Itaaliast ja Soomest.

Jahiseaduse kohaselt on igal maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti (sinna hulka loetakse ka linnud) ja sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma territooriumil. Linnusõbrad näevad aga selles ohtu, sest mitmed maaomanikud kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana

Ornitoloogiaühingule teadaolevalt tuleb enim linnujahituriste Eestisse Itaaliast ja Soomest. Veelindudest kütitakse peamiselt parte ja hanesid, seda vastavalt 20. augustist 31. oktoobini ning 20. septembrist 30. novembrini.

Arutu ja mõõdutundetu küttimine

Looduskalender.ee kirjutas hiljuti, et tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu.

Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Lootus, et aja jooksul paranevad teatud jahikorraldajate ja jahituristide mentaliteet ning austus Eesti jahinduse hea tava vastu ja probleem laheneb iseenesest, ei ole end õigustanud.
Andres Kalamees, EOÜ tegevdirektor

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes seaduseparanduste tegemiseks, kuid see ei ole paraku lahendusele lähemale viinud. Keskkonnaõiguse Keskuse poolt koostatud analüüs veelinnujahi kohta tõi selgelt välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahenduseks on viia jahilinnud eraldi ulukikategooriasse ning seada hooajaline limiit jahilinnuliikidele ja kütitavate lindude päevalimiit jahipidajale.

Loe veel

„Lootus, et aja jooksul paranevad teatud jahikorraldajate ja jahituristide mentaliteet ning austus Eesti jahinduse hea tava vastu ning probleem laheneb iseenesest, ei ole end õigustanud,“ tõdes Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees. „Enamiku Eesti linnuküttide jaoks on jahinduse hea tava järgimine iseenesest mõistetav ja EOÜ poolt välja pakutud lahendused ei mõjutaks neid niikuinii. Seepärast on huvi puudumine seaduslike tapatalgute lõpetamiseks arusaamatu“.

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult keskkonnainspektsioonile telefonil 1313 ning edastage info Eesti Ornitoloogiaühingule e-postiaadressil eoy@eoy.ee. Võimalusel jäädvustage eeldatavad rikkumised põhjalikult nii fotodel kui ka heli- ja videosalvestistega.

Rohkem lastud jahituristide poolt lindudega poseeritud fotosid saada vaadata Reisiportaalist.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare