Üle viiekümne on kiike kindlasti koos ning neid jagub nii õuele kui ka 2013. aastal valminud külakeskusesse. Esimesed kiiged jõudsid pärale paari aasta eest ning usutavasti saab kiikla ajapikku veel täiendust.

Paljud kiiged on valminud Eesti eri piirkondade kiigekultuurist lähtuvalt - näiteks rõhtkiiged, püstkiiged, pöörkiiged, rippkiiged, jalaskiiged ja vedrukiiged. Lisaks vanadele kiigetüüpidele on kiigepargis ka tänapäevaseid ja kunstnike ehitatud kiikesid.

Kiigepargi rajamisega loodetakse elavdada külaturismi, mis tutvustab külaelu: elukeskkonda, külakogukonna ühiseid tegemisi, külakultuuri ja huviväärsusi.

Kiikla valmimine annab võimaluse hakata edaspidi külas tähistama aastasadu tuntud kiikumisega seotud rahvakalendri tähtpäevi. Üritustele on oodatud kõik asjast huvitatud koduvallast ja kaugemaltki.

Laupäeval avapeo ja kiikinguvõistlusega ametlikult hoo sisse saanud kiikla pühendati Eesti Vabariigi juubelile.